Täna tahaks rääkida naistest. Naised on imelised, naised on ilusad. Naised ongi ilusad! Mees ei pea ilus olema, mees peab olema mehelik, mees peab karuga käppa suruma ja kui vaja, karu ka ära tapma, selleks pole ilu vaja. Minu mees suudab näiteks tõsta välipeldiku õhku (no ükskord tõstis). Ja naised ei otsigi mehe juures ilu. Kui mees on ilus, siis selle mehega on midagi valesti. Ilusat meest tahavad teised mehed ka, mulle tundub.  Sest mehed tahavad ilusaid inimesi endale.  

Aga naistest nüüd ikkagi. Kui käisin lapse ülikooli lõpuaktusel, siis laval olid kõik tüdrukud imeilusad. Mäletan, kui noorest peast vanad inimesed ütlesid, et oh te noored olete kõik ilusad, siis - mis mõttes? No pole ju! Ikka tundus, et ei ole piisavalt nii ja naa ja küllap arvab seda jätkuvalt iga noor inimene ja jätkuvalt iga vanainimene. Aga tegelikult noor ikkagi on ilus. Ja siis -  see ilus noor hakkab ühel päeval oma rutiinis kilosid koguma, aastaid nagunii. Ja ühel päeval on see ilus naine ära kadunud. Huvi iseenda vastu on ära kadunud.  Märkamatult. Päev päevalt, aasta aastalt. No ei mahu enam see ja teine selga, ostame algul Li, siis XLi, siis XXLi... Aga see kaunis naine on tegelikult täitsa alles, ainult et kuskil väga sügaval. 

Ma näen praegu ja olen näinud ka varem, kuidas imelilusad naised tulevad sealt kuskilt sügavalt välja. Võib juhtuda isegi nii, et see uus on nii uus, et vanast pole halli haisugi järel.

Eilsel peol oli üks tuttav tütarlaps (kes alustas umbes samal ajal, kui minagi) nagu muinasjutu printsess. Tõeliselt kaunis ja tema mees oli väga uhke oma kauni naise üle! Siis mu Mammukene (tänu kellele mina nüüd siin olen ja targutan ja samuti iga päev aiva ilusamaks lähen) - tema on nüüd selline peaaegu miinus 20, et inimesed kukuvad kummuli, kui teda näevad! Kui peaks tulema missis Estoonia konkurss, siis ta raudselt võidab ära.

Kui vaadata siin edulugusid, siis peaaegu iga pilt annab inspiratsiooni. Kokkuvõttes - igaüks, kes on kuhugi ära kadunud, võib sealt sügavast kiiresti välja tulla (ja elada palju õnnelikumalt ja huvitavamalt:)).

Minul igastahes läheb Montoni kostüüm selga ja homme ma võtan kõik komplimendid tänuga vastu.

Olgu lõpetuseks öeldud, et vabariigi aastapäev oli selline kolmetunnisetrennine ja ühekoogine. Ja mittealkohooliline.

Blogivõistlus hakkab. Et võitja saab tasuta Fitlapiaega. Mul on seda aega ostetud järgmise aasta aprillini niigi ja siin kirjutades saan iga kord ühe päeva juurde, nii et mul on suht elupäevade lõpuni Fitlap garanteeritud (mis on ülitore), aga kui meeldib, võite mu lugusid lugeda ja jagada ikkagi.

Head vabariigi aastapäeva, kaunitarid!

Pildi tegi taaskord  maailma kõige parem kunstnik Andres Varustin.