Ma olen terve oma elu olnud oivikust hall hiireke, kes ei ole ennast ei ilusaks ega targaks pidanud... Igavalt keskpärane...

Olin noorena see õnnelik kes võis süüa kõike ja kaal ei muutund sellest suurt, samas olin ma suhtes mehega kes mind paksuks nimetas... loomulikult ma uskusin... nüüd vaatan tollaseid pilte, et küll ma olin ilus. Olengi selline tagantjärele tark kui asi puutub minu välimusse, ei ole kunagi ennast olemasolevas hetkes ilusana tundnud. Tänasel päeval annan endale selgelt aru, et see on kinni minu peas, teised näevad mind hoopis teisiti. Sellegipoolest on minu keha viimastel aastatel räsinud depressioon ja koos vanusega kaasneva ainevahetuse muutusega läks minu kaalunumber 164 cm pikkuse juures 77 kg peale... viimasel kolmel depressiooni aastal on see kasv olnud ca10 kg

Niisiis Fitlap... Kuna ma hetkel juba pool aastat tegelen tõsiselt oma depressiooni ravimisega, siis üks osa sellest on saada oma peegelpidiga sõbraks... ca kuu tagasi lugesin artiklit kuidas naised hakkavad enda eest hoolitsema enamasti alles siis kui nende suhe on lõppemas või lõppenud... minul on aga armumisfaasis imeline suhe... miks mitte alustada praegu, kui ma olen õnnelik... Minu elukaaslane muuseas peab mind imeilusaks... Tema puudutused pole mind kordagi ennast tundma pannud paksuna... Nii et trenni minek oli täiesti minu idee, sõbrannale pean muidugi kah aitähh ütlema, tema mu pm üle spordisaali ukse lükkas. Siis käis nagu klõps, kui juba siis juba... Küsisin nõu ka treenerilt,  rääkisin  oma soovidest kuhu jõuda tahan, ning oma tavapärasest menüüst. Minu jaoks suur üllatus oli see, et tema arvates ma söön liiga vähe!!!! Mis mõttes, oli esimene reaktsioon...  Fitlapi leidsin seejärel kuidagi iseenesest.. Kui aeg on õige tulevad õiged asjad sinu juurde, ma usun seda siiralt... see oli minu jaoks nagu emotsiooni ost... aastane fitlapi liitumine... hiljem vaatasin, et oleks saanud ka kuukaupa jne...

Esimese eesmärgi võtsin seelise tagasihoidliku - 10kg.. Graafik lubas seda mulle juuni kuuks... täna hommikul näitas kaal juba 71,8.. sellist numbrit pole sellel juba ammu olnud... nii et kõik toimib... õnnetunne kasvab minu sees ja võtab järjest enam võimu depressiooni käest tagasi...

 Minu elukaaslane on minu treeningutele ja toitumiskavale oma hella ja toetava hoiaku alla pannud... Käes on kevad... ja samateed nagu päike läheb soojemaks... muutub minu hing õnnelikumaks!

Päikest kõigile kes seda loevad :)