Kuidas ma siia sain?

Isegi ise ie oska sellele hetkel vastata, kuid tean kust ma sellest nimest esimest korda kuulsin. Minu hea sõbranna otsustas aasta alguses et hakkab seda lehte jälgima ja sellega tegema. Mul on seda alati hea meel kuulda kui keegi enda tervise pärast muretseb...Ma olin ja olen ausa uhke ta üle. Aeg lendab ju ruttu ja nii järsku sain ma teada uudist et ta oli kaotanud 20 kilo. Ma olin mega õnnelik, ausalt kohe. See on väga hea saavutis...no kuulge, süües saada sellist saavutust, see ju mega. Siis mingil õhtul läksin nagu natukene endaga riidu....et ma tunnen südamest head meelt see sõbranna hakas enda tervise eest hoolitsema...ja miks siis mina seda ei tee? Pidasin endaga maha sellise korraliku monoloogi...ja otsustasin et jaanipäeva järel võtan asjad kätte ja liitun ja katsun oma pere söögilauda natukene tervislikumaks muuta.  Ok, ma selle jaanipäeva kuupäeva tõin natukene lähemale...tekkis juba ju uudishimu et mis ja kuidas ja kas need menüüd on siis ka nii head? Olen kohanud menüüsid ja need on olnud minu jaoks tegelikult igavad...sööd nagu 2 ndl. ja siis tunned kuidas enam ei suuda, lihtsalt ei suuda kogu aeg tuimalt toitu süüa...Toidu söömine on nauding, ja see on mulle tähtis. Igatahes nüüd asja juurde. Olen armasa 15 aastase neiu ema, nii et sünnituskaal ei tohiks nagu vabanduseks olla.....sain sünnituskaalust lahti, ikka ema töid tehes ja olematu vaba ajaga :) raseduse kolmandal kuul kaalusin 72 kilo, olen 175-178 cm pikk. Sünnitust võtsin tõsiselt, võtsin juurde 28 kilo. Olin siis megamõõtudega kakuke. Kujutate ette millise koormuse sai mu selg, see andis mulle veel aastaid tunda, ikka korralikult. Siis kuskil maksimum paari aasta jooksul kilod kadusid. Muidugi algset kaalu enam ette ei tulnud, aga seda ma ei soovinudki. Kaalusin kuskil 85 kilo kuskil. Siis tegin otsuse suitsetamise maha jätta, no et ikka tervisele mõelda...ja siis läks trall lahti....uskumatu tulemus. Jätsin suitsetamise maha 8 aastat tagasi kohe peale jaanipäeva ja nüüd pean suure häbi tundega teile ütlema, et minu lõppkaal oli 114,5 kilo. Kaalule astudes tulid küll pisarad silma,  ja hetkeks mõtlesin ehmatusega, et ma lihtsalt tapan ju iseennast. Ma ei karda inimesi, olen alati väga sotsiaalne ja positiivne. Ja ka minu kaalulistele on ju riideid, see ka nagu ei ole mitte mingi põhjendus et riideid ei saa, kõik on ju võimalik....Lihtsalt ma ei taha enam osta riideid telkide osakonnast, ausalt. Ok, kuidas seda nüüd seletada...Riietega saab väga palju korralikult ju ära petta, aga ennast sa ju ei peta...

Minu elus vist ongi mingid perioodid, iga 8 aasta tagant. Nüüd peale 8 aastast mitte suitsetamist ( ennem suitsetasin 15a) tuleb võtta ette uus projekt. Sest ...ma olen olnud tugev pidanud vastu, isegi võidelnud eeldiabeediga, võtmud kilpnäärme alatalituse põhjusel rohte ja kogu selle aja on mu jalad mind kandnud, aga äkki ma küsin neilt natukene palju. Pean andma nii oma seljale kui ka jalgadele rahu...Muidu , isegi arvestades seda et olen alles 38....ei jaksa ma varsti enam tunda ka väikestest asjadest rõõmu.

OK, ei ma ei kurda ja olen ikka positiivne, lihtsalt tulid meelde emotsioonid miks ja millistel põhjustel on asjad just siin kus nad on...

Alustasin kavaga eile, olin meeldivalt üllatunud. Siin ma küll ära ei väsi, sest menüüsid on ikka mega palju. Rahus terveks aastaks :) Täna jäi küll kahjuks üks toidukord vahele, kuna üritasin poest vajalike asju leida...Kuid pole hullu, sõin poes silmadega :)

Muide eile tegin endale kodus sellise vee joogi, panin sellerivarred kannu ja olen seda vett nüüd teist päeva kogu aeg joonud. Meeldivalt üllatunu et väga hea matse on veel. Soovitan. Teised sellerijuured lõikasin kuubikuteks ja panin sügavkülma, hea sealt siis joogi sisse visata....

Vaatame , kuhu me jõuam, tagasiteed enam ei ole. Alustasin algselt 3 kuuse programmiga, nii et Septembrini tuleb kindlasti see reis läbi teha.