Minu supermegatubli ema!

Pole kaua kaua siia blogisse kirjutanud, aga nüüd on põhjust rohkem kui küll ja seda mitte üldsegi enda pärast.

Nimelt on mul ema, üks äraütlemata äge ema, kes viimased paarkümmend aastat olnudki veidi "suurema kondiga" (nii u 168 cm pikk ja 95 kg lai). Jah, pärast minu väiksema venna sündi (24a ja hetkel enam mitte nii väike ) see nii oli ja jäigi. Eks ta omaette oli proovinud nii ühte- kui teistpidi olemist kergemaks teha, aga olgem ausad, ükski kiire ning mingit toidusedeli osa rangelt välistav meetod pikaaegset  tulemust ei anna. Seega nentiski ta pigem fakti, et ju nii peabki olema ja muudmoodi polegi võimalik.

Noja siis oli käes 2017 veebruar, kui mina kogemata Fitlapile otsa komistasin.  Olin omal nahal paar nädalat proovinud, kokanud ja mõnuga kaalu alandanud, kui emaga taas toitumisest jms rääkima sattusime. Jutu käigus tuli välja, et ta proovib nüüd sellist meetodit, kus pärast kella 18 enam ei söö. Tore küll, aga mitte kauaks.
Tutvustasin talle Fitlapi, näitasin seda lõputut retseptivaramut ja andsin suuna kätte. Nii ta sellega algust tegi ja seda siiamaani. Ta ei komista, ta ei kuku, on visa, sihikindel, aga seda mitte läbi pisarate. Tal puuduvad igasugused 'isud'. Ta ei pea võitlema magusaisusööstudega, sest tal neid lihtsalt pole (tegelikult pole tal kunagi magus isutanud ka)- ju pärandas selle magusasoolika minule, sest minu komistuskiviks, kui neid teele satub, on ikka magus. 
Ta alustas veebruaris 95 kg pealt ning tänaseks on saavutanud kaalunumbriks 74 kg. Jah, tõesti -21 kg. Ta ei kurda, ta ei nuta, räägib ainult kui lihtne see kõik on Ta pole pidanud loobuma veini mekkimisest ega vahel ka õllest, teinekord sööb kookigi.

Ja see rahu temas, kui ta ütleb 'vahel ju võib - homme olen niikuinii kava juures tagasi'. Kas saaks olla tütrel paremat eeskuju!

Loomulikult on kaalukadu kaasa toonud ka garderoobi väljavahetumise. Ta kannab nooruslikumaid riideid, tekstatagid, liibuvad püksid, järjest figuurisõbralikumad kleidid. Iga kord kui emaga kohtun, vajub mul suu lahti, sest muutus on silmnähtav ning tõeliselt iluuus. Isa on ka justkui õitsele läinud

Ema ei ole saavutanud veel lõplikku soovkaalu, aga olen 100% kindel, et peagi peagi...

Pilte mul kahjuks siia juurde lisada pole, ja ega mu ema teagi, et ma temast siin niimoodi ülistavalt kirjutan, aga esialgu anonüümselt (hiljem ehk ema loal) tohin siia ka paar pilti 'enne' ja 'pärast' lisada.