Nii, suvi sai läbi ja motivatsioon hakkas taas peale tulema, mille ma augustis kuhugile ära kaotasin. Päris ära ma FL-st muidugi ei olnud. Mõned toidukorrad päevas olid peaaegu programmi kohased- hommikusöögid kindlasti. Päeva peale oli selliseid kahklevaid kõhklevaid hetki, et kas ma seda söön ja seda mitte. Minu õnneks kaal ei tõusnud kogu augusti kuu jooksul, püsis kensti omal kohal, no seal kuhu ma ta jätsin kui otsustasin pausi pidada.

Ja siis sai septembris taas alustatud. Seadsin vähe madalama eesmärgi, et mitte jälle paanikasse sattuda, kui kaal ei lange. Ja minu õnneks langeb. Olen nüüd ikka 98% kavas püsinud. Aga kui laps läheb esimesse klassi, siis tuleb natukene tähistada ja kui teine laps saab kohe jörgmisel päeval vanemaks, siis ikka tuleb tähistada. 

Ma pean muidugi rõõmu ikka ka kirja panema, kuna mind on märgatud. Paljud tuttavad küsivad, et kas ma jälgin kaalu. Ei jälgi, ma lihtsalt söön end saledamaks, nagu ma neile siis vastan. Lihane vend otsis mind foto pealt taga- ei leidnud ja veel paar inimest ei tundnud mind foto pealt ära. See on nii lahe, kuidas kaalu langus muudab inimest.

Laupäeval avastasin külas olles, et kõrvitsapüreesupp on mega hea. Täna siis keetsin endale ka supi kokku- no ja katsu sa see kogus sisse ajada. Mõtlengi, et kuidas ma selle koguse homme tööle kaasa võtan, sest koguseliselt ikka väga suur ja ma ei teagi, kas mul sellist karpi- purki ongi.

Vahekokkuvõte ka- poole aastaga 21,6 kilo miinust. (reaalset 5 kuuga)