Nii, tegelikult olen nüüd FL menüüd järginud peaaegu 2 kuud ja selle ajaga on seljast kadunud peaaegu 12 kilo. Seda on ikka juba päris palju. Ka riided istuvad seljas hästi. Osad riided on juba kapist välja praagitud. Olen ka juba taasleidnud mõned riided, mis aastaid selga ei läinud. Kuid nüüd on juba selga minemas. 

Kuid siis tulevad need jonnipunnifaktorid, päris hea sõna cheeky. Taas oli nädalavahetusel juubelikutse. Tuleb ikka minna. Laual head paremat. Hommik ja lõuna olid menüükohased, kuid peolauasöögid läksid ka üle patutoidukorra. Kuidas sa siis ei proovi ühte ja teist ja kolmandat. Ja siis võtad ka pokaali-kaks punast veini (no tegelikult rohkem), sest pidu oli ikka pikk. Sai ka tantsitud nii et täna hommikul on jalad ikka haiged. Nüüd on ikka süümekad ka natukene, sest kaalule astudes hommikul ei olnud ilus number seal seismas crying. Aga noh eks ma olin sellega ka natukene arvestanud, et eks see kaal ikka tõuseb selle peo jooksul. Õnneks sai eile ka trenazöör üles pandud, seega täna on kindel laks ennast liigutama hakata. Peale pidu muidugi ei viitsi, aga peab....

Algul mõtlesin, et ei söö kohe midagi täna, et joon ainult vett, kuid see vist ikka pole päris õige. Ei viitsinud suurt vaaritada hommikul midagi. Õnneks olid eilsest kausis keedetud munad ja ka puuvilja on kogu aeg kodus olemas. Siis saigi keedumuna ja pirn tänahommikuseks menüüks. Ja lõunaks siis läheb käiku kliipaneeringus kanafilee. Ja õhtuks proovin ka midagi kerget teha, äkki suvikõrvitsalõõts. 

Ei tea kaua nüüd läheb, et saada see kaalunumber tagasi, mis mul juba oli. Eelmine kord läks 3 päeva, et saada maha ühe õhtu "õgimised". See on kohutav. Miks? Läheb raskelt, tuleb kergelt. Nagu jonnipunn. See meenutab juba mu nooremat poega-kord nii, kord naa. Kohutav.

Kas nüüd peaks äkki tegemagi selliseid nn kergemaid sööke- rohkem seda jänesetoitu, nagu mu mees ütleb, või ikka tavapäraseid, mida ma olen juba nädala toidukavasse pannud? Muuta, mitte muuta, selles on küsimus.

Ja tort oli eile ka väga hea. Polnud ammu sellist magusat söönud, kuidagi ei isutanudki nagu enne, aga visuaalis oli see juba nii isuäratav, et patt oli proovimata jätta. Õnneks sõin ainult 1 tüki, niipalju mõistust oli inimpeas ikka olemas.