Otsustasin siis tänasest ilusti kana jälgima hakata. Eilsest õhtust ei taha üldse rääkidagi, kuna ma polnud vahepeal kava jälginud ja pere arvates oli toitumine jälle normaalne, siis abikaasa tuli koju Hesburgeri kotiga. Mulle oli võtnud küll tortilla eine, aga no rammus ja raske oli see ikkagi. Oleks võinud söömata jätta, aga no polnud seda iseloomu. Peale õhtusööki ütlesin kõvasti jälle välja, et meie pere toitumine peab muutuma. Mees on nõus sööma seda, mida mina teen, aga kahjuks ta ise ei ole valmis nende retseptide järgi süüa tegema. Tema ikka parema meelega teeb oma rasvaseid ahjukartuleid ja praeliha. Ühesõnaga tuleb temaga veidi tööd teha ja hakata temaga koos kokkama.

Õhtul käisime poes ja ostsime vajalikud toiduained. Kindel plaan oli kana-kookose suppi teha, aga loomulikult unustasin kana poest osta. Loodan, et mees jõuab poes käia. See supp on kindlasti minu uus lemmik. Ma poleks kunagi varem selle peale tulnudki, et mulle võiks midagi sellist üldse maitseda. Olen tegelikult toidu osas pirtsakas. Ja kui aus olla, siis juurikaid ma siia maani ei armasta, aga ma olen jõudnud arusaamisele, et kui neid õigesti teha, siis nad on väga head. Kahjuks mul see maitsestamine alati ei õnnestu ja siis nad on igavad. Seega juurikad kas on väga head või igavad, oleneb kuidas õnnestub.

Täna hommikul magasin sisseja suures meeltesegaduses panin kaks mitmevilja kuklit rösterisse ja ka võid peale. siis meenus, et täna pean kava jälgima. Kuna arvuti oli kinni ja kaalumise võimalust polnud, siis silma järgi panin asju vahele, muna jäi üldse välja. Aga ma olen kindel, et midagi liiga palju ei saanud ja patutoidukorraks ma seda ei märgi.

Lõunaks on plaan süüa karjala pirukat ja kodujuustu. Selle võtsin ilusti tööle kaasa. Õhtusöök jääb lihtsalt hilja peale ja plaan on kohe koju jõudes jogurtit ja müslit süüa. Kui ma ei pea kohe esimese asjana süüa tegema, siis on väiksem võimalus, et söögi valmistamise ajal ka midagi näksin. Viimase toidukorrana plaanin kana-kookosesuppi. Teen seda suurema portsu, et ka homseks jätkuks. 

Toitumise jälgimise juures on minu jaoks kõige raskem see pidev toidule mõtlemine. Mul on ikkagi mõttes, mida õhtuks teha, mitmeks päevaks, mis ma poest toon, kas kõik vajalik on kodus olemas jne. Mul ei ole kujunenud veel ka sellist süsteemi, et teaksin, milliseid toite tasub nö koos teha, et koostisosade kadu oleks minimaalne. Varem sul siiski juhtus mitu korda nii, et pool purki kookospiima läks kapis hallitama, sest ma ei teinud temaga rohkem midagi. Katsun nendele asjadele rohklem tähelepanu pöörata. Vale toiduga on nii, et haarad kapist pihvid ja viskad ahju või pannile ja ongi kõik. Ei pea midagi planeerima...Ja tulemuseks on 90+kg.....