Minu enesekontroll ei ole kindlasti just kõige parem, kuid ma ise lohutan end sellega, et minu toidulaud on muutunud tervislikumaks. Huvitav on tegelikult ka see, et igal inimesel on oma nõrkus, kellel kahjulikum ja kellel vähem kahjulik. Oman teoreetilisi teadmisi erinevate sõltuvuskäitumiste kohta, olen lugenud ka toitumise kohta erinevaid teooriaid, kuid enda peal rakendamine on hoopis midagi muud. Olen end jälginud ja saan aru, et söök on seotud emotsioonidega. Kasutan seda nii neg. kui ka pos. emotsioonide puhul. Kui on olnud väga edukas töönädal vms, siis tahaks seda tähistada mingi mõnusa ja rammusa söögiga. Üsnagi tavaline oli see, et läksime välja sushit sööma või siis laupäeviti tegin kodus 3-käigulise õhtusöögi. 

Minu jaoks on alati olnud väga olulisel kohal magus. Mind ei ole selles osas eriti ka piiratud. Samas varem ei olnud ka probleemi, võisin süüa, sest liikusin palju. Praegusel hetkel ikka midagi eksib suhu, aga samas kui võrrelda eelnevat paari aastat, siis muutus on päris suur. Mu kolleeg sööb iga päev vähemalt 100g šokolaadi ja see tähendab seda, et kabinetis on alati komme, šokolaadi, küpsiseid vms. Varasemalt matsutasin ka sama moodi. Nüüd siis max üks tükk šokolaadi päevas, mis on minu jaoks täiesti uudne, sest varasemalt ma eis uutnud taluda poolikuid pakke ja sõin terve tahvli šokolaadi korraga ära. Väike muutus, aga samas jälle paremuse poole.

Negatiivsete emotsioonide puhul nagu väsimus, viha, ebaõnnestunud tunen vms, aitab ka hea toit. See on üks viis kuhu end matta. Ühelt poolt vihase ja näljasena võin süüa ka rämpsu, kuid teisel juhul valmistan jällegi korraliku õhtusöögi. See aitab lõõgastuda ja täis kõhuga tuleb ju hea uni. Praegusel hetkel fitlapiga olen hakanud õhtuti teed jooma. Jälle muutus. Teoorias ma tean, et peaksin viimase söögikorra ajal mingit smuutit sööma, kuid olen harjunud sööma kindlasti mingit praadi. Eks see on järgmine asi, mille poole püüelda.

Eks ma katsun oma emotsioone jälgida. Blogi pidamine peaks ka aitama, see muidugi eeldab iga õhtust arvutis käiku.