Tere kõigile!

Ma olen proovinud igat moodi, aga siiani pole midagi muutunud. Alustan siis algusest peale- olen terve elu priskem olnud ja plaaplaaplaa :D. On olnud ka perioode, kus olen endaga rahul olnud, aga siis olen jälle jojotanud.

Selle aasta veebruaris sain esmakordselt emaks. Erakordne kogemus ja milline õnn on täita elus nii tähtsat rolli! Kui rasedus sai kinnitatud, siis püüdsin teadlikult paremaid valikuid teha toidulaual ja liikuda värskes õhus. Viimasega probleeme ei olnud, kuna töökoht nõudis üsna palju füüsilist tegevust just värskes õhus. Kuni detsembri keskpaigani käisin tööl ja nautisin olukorda. Kaalu tuli normaalselt juurde, ma ei põdenud 😊. Siis jäingi puhkama, ka kodus olles käisin vahest jalutamas ja püüdsin liikuv olla. Ma ei tea, mis viimase kuuga juhtus . . jaanuaris kosusin peaaegu 5 kilogrammi võrra. Jalad ja käed olid paistes, kandsin isegi mehe jalanõusid, kuna enda jalavarje enam varba otsa ei pigistanud. Rasedusega võtsin juurde 16 kg. Kui viimane kuu oleks ka viisakas olnud, siis ei olekski üldse hullu! Ideaalis arvestasingi, et kuskil 12 kilogrammi on okei.

Peale sünnitust kodus kaaludes oli imestus suur. Lihtsalt pauhh oli pea 11 kg kadunud- uskumatu eks :D. Paari nädalaga läks iseenesest veel kuskil 3kg. Märtsi alguseks oli kadunud 14 kilogrammi. Tunne oli väga hea ja lootsin nüüd lõunastele jalutuskäikudele ja imetamisele. Laps sööb mul ainult rinnapiima 😊. Uskusingi müüti ja unistasingi, et tänu imetamisele muutun pisemaks imeväel. Aga sealt maalt kuni tänase päevani on kaal vankumatult ühe koha peal seisnud. Kaalunumber on muidugi suur, kuid sellepärast otseselt ei muretsegi. Olukorra pahupool on see, et kõik mu pluusid on mulle kitsavõitu, pükstega probleemi ei ole. Muidugi ka enne rasedust olin endaga seesmiselt tülis. Tüüpilised naised, kunagi pole endaga rahul ju!

Juba raseduse ajal mõtlesin, et ma tahan olla ilus ja noor ema oma lapsele ning ilus naine oma mehele. Ilmselgelt tahan ma ilus olla ka enda jaoks. Siin saab pikalt arutleda teemal, et mis on ilu. Minu jaoks on suuresti ilus inimene see, kes on pigem sale ja näeb terve välja. Ilus inimene on enesekindel ja ta ei ole endaga sisemiselt konfliktis. 

Hetkel eesmärk oleks lihtsalt kavas püsida kauem kui nädal. Kui kuu aega kõndida fitlapiga käsikäes, jälgides eeskirju, siis ma oleksin juba vägaväga uhke enda üle! Kuskilt on kõrvu jäänud, et 21 päeva on see aeg, mil asi saab harjumuseks. Loodan, et blogimine aitab kaasa distsiplineerides mind. Nädalas korra püüan märku anda!

 

Aitäh lugemast! :)