Minu teekond tervisliku ja sportliku eluviisini - pildid läbi aastate.

Ükspäev lihtsalt tuli mõte, et võiks rääkida Teile oma teekonnast sportliku ja tervisliku eluviisini ning jagada pilte endast läbi aastate.

Mul pole kehakaaluga kunagi suuremaid probleeme olnud, seega ma väga ei tea kui raske võib olla üks korralik kaalulangetamise teekond. Olen alati olnud pigem saledam. Põhikoolis ja gümnaasiumis tegin vähesel määral ka sporti – põhiliselt võrkpall ja natukene ka jooksin. Ainevahetus oli kiire, sõin mida tahtsin ja ei pööranud toitumisele üldse tähelepanu. Kui tahtsin rämpsu, siis lubasin seda endale ilma pead vaevamata, mida see mu kehale teeb. Ja kehakaal püsis stabiilselt 50-55kg vahepeal. Need on siis pildid aastatest 2007 ja 2008.

Pärast gümnaasiumi lõpetamist läksin Tartu Tervishoiu Kõrgkooli õppima füsioteraapia eriala. Ma isegi ei proovinud kuhugile mujale sisse saada, sest gümnaasiumi lõpus, kui klassiõde sellest erialast mulle rääkis, tundsin kohe, et see võiks olla midagi minule. Ma siiamaani ei kahetse, et tegin sellise otsuse. Õpingud kestsid kolm aastat ja kogu see aeg oli põnev. Lisaks oli meil muidugi ka ülivinge ja kokkuhoidev kursus ja oma kursuselt sain endale ka kaks imelist sõbrannat! Kõrgkooli alguses ma samuti ei jälginud toitumist ja liikumist oli ka varasemaga võrreldes ilmselt vähem. Kusagil spordiklubis ei käinud, väga harva käisin jooksmas, kuid seda mitte järjepidevalt. Ja nagu me kõik teama, siis aastatega ainevahetus aeglustub ja nii ka minul hakkas kehakaalu juurde tulema. Kõige rohkem kaalusin vist 62kg. Kui vaadata pilte sellest ajast siis kõige rohkem on suuremat kehakaalu näha näost. Pildid aastast 2010.

Koolis aga õppisime pidevalt ju kui oluline on liikumine ja enda lihaste-liigeste eest hoolitsemine, kui kasulik on tervisesport haiguste ennetamisel jne. Ilmselt hakkasin rohkem mõtlema sellele, et sooviks võimalikult kaua elada terviseprobleemideta. Teise kursuse lõpus ja kolmandal kursusel viibisin enamus ajast erinevates kohtades praktikatel. Käisin Tallinnas, Paides, Võrus, Värskas ja ka Tartus. Iga praktika kestis kuu aega. Praktikate ajal jäi kuidagi rohkem vaba aega ja hakkasin üsna tihti jooksmas käima (Võrus ja Värskas olid suurepärased metsateed). Vahepeal sattusin väga hasarti ja jooksin korraga 2 tundi ja nii mitu päeva järjest. Siis aga vigastasin hüppeliigest metsateel ja ei saanud mitu kuud joosta. Sõitsin siis rattaga ja tegin oma peaga harjutusi. Kooli lõpetasin 2011.aastal.

Pärast lõpetamist läksin suvel kohe oma eriala peale tööle, kuid seda mitte täiskoormusega ja päris palju jäi ka vaba aega iseenda jaoks. Algul tegin Xboxi kinectiga zumbat, dance centralit, lisaks vaatasin ja otsisin erinevaid youtube-i videosid (Jillian Michaels videod, blogilates, Rebecca-Louise jne). Pidasin ka exceli tabelit, kuhu kirjutasin iga päev üles, mis kava järgi mida tegin. Siis aga avastasin tänu oma tolleaegsele elukaaslasele erinevad beachbody.com treeningprogrammid. Alustasin P90X kavaga, sest tema tegi seda tol ajal. P90X mulle väga ei sobinud (välja arvatud jooga video, mida siiamaani aeg-ajalt teen) ja hakkasin uurima, mis programmid veel on. Järgnes FocusT25, Brazil Butt Lift, Chalean. Tavaliselt kui ma mingi programmiga alustasin, siis tegin selle ka ilusasti lõpuni. Pea iga päev tegin. Programmide vahepeal muidugi tegin ka pause, et keha mitte üle koormata. Mõnikord käisin ka jooksmas. Aga programmide järgi meeldis mulle trenne teha, sest ei pidanud iga päev vaevama end, et mida täna teha. Üldiselt ei tüdinenud ka ära. Olin juba päris rahul oma kehakaalu ja vormiga. Minu ideaalkaal on alati olnud kusagil 55kg. Alati kui hakkas üle minema, teadsin, et pean miskit ette võtma. Siis jälgisin rohkem toitumist, püüdsin rohkem liikuda jne. Kui toitumisest rääkida, siis olen väga pikalt juba toitunud pigem tervislikult. Aastaid juba olen vältinud igasugu poolfabrikaate, valmistoite jne. Mulle on alati meeldinud ise süüa teha. Suhteliselt tihti tegin ka siis vürtsikaid aastapäraseid roogasid. Katsetasin erinevaid retsepte. Kindlat toitumiskava, päevast kaloraaži ja makrode vahekorda aga ei jälginud. Pilt aastast 2012 - Ühistu suvepäevad.

2013 aasta suvel võtsin ette programmi – Insanity. Ja see tõesti oligi nii hull nagu nimi ütleb. Ja ma tegin seda suvel, siis kui on kõige palavam aeg üldse. Aga mõnus oli ja mulle meeldis. Mõnikord tegin trenni ära ja hüppasin otse riietega tiiki ennast jahutama, sest riided olidki juba trennist läbimärjad. Tegin kaks kuud seda programmi, nii nagu ette nähtud ja tulemused olid küll head ja olin oma kehaga väga rahul. Ka teised märkasid, et olen palju rohkem vormis (mõni muidugi kirus, et liiga kribu olen).

Olen veel teinud ka Insanity max30, PiYO-d (minu vaieldamatu lemmik ja kasutan mõningaid videosid siiamaani).PiYO-d olen lausa kolm korda läbi teinud.

Eelmise aasta alguses toimus mu elus suur muutus – kolimine, uus töökoht jne. Seega aasta algus oli suhteliselt trennivaene. Suvel aga hakkasin taaskord programmidega pihta – alustuseks Insanity max30, siis PiYo. Käisin ka üliõpilaste suvepäevadel, kus osalesin erinevatel aladel. Kõige hullem oli ilmselt mäkketõus, aga minu aeg oli üllatavalt hea ning sain suhteliselt kõrge koha. Loomulikult tegin läbi ka elamusjooksu.

2015 aasta suvel kaalusin vahepeal 54 kg. Siis aga tuli Maroko reis ja peale seda kaal jälle veidi tõusis (seal sai ju palju saia söödud). Peale reisi alustasin jälle trennidega – 21 day fx, 21 day fix extreme, uuesti PiYo. Eelmise aasta lõpus otsustasin osaleda hers ajakirja BeFit 2016 konkursil. Võtsin seda ikka väga tõsiselt ja sel ajal hakkasin ka rohkem toitumist jälgima, ehk siis jälgisin ka kaloraaži ja makrotoitainete vahekorda. Põhiliselt, et saaksin vajaliku valgu kätte. Sain konkursi raames käia tasuta Hafitclubis EMS treeningutel ja jumpingus. Külastasin seda klubi viiel korral nädalas ikka ja nii kusagil poolteist kuud järjest. Eks tulemused olid näha ka. Võitu ei tulnud, aga minu arvates läks see väga õigesse kohta! Võitsin aga ka mina, sest võin julgelt väita, et see konkurss andis korraliku tõuke ja motivatsiooni edasi pürgida ja sütitas minu sees mõtte võistlemisest bikiinifitnessis. Konkursi ajal avastasin ka enda jaoks Fitlapi ja olen sellega üirahul! Minu konkursil osalemise enne ja pärast pilte ning üldmuljeid saad lugeda siit - http://kerlilifestyle.blogspot.com.ee/2016/03/before-after-pildid.html

Peale konkursi käisin vahepeal jälle reisil, mis ei mõjunud vormile kõigeparemini. Pea kolm nädalat ei teinud trenni ja kui ma siis ükspäev võtsin ette ja hakkasin uuesti 21 day fix extreme kava tegema, siis oleks nagu nullist alustanud. Järgmine päev kõndisin nagu puujalg. Mõnda aega tegin omapead kodus trenni ja vahepeal mõtlesin, et ostaks koju kangi – 20kg. Aga siis öeldi mulle, et see oleks mõttetu, sest see jääks mulle ruttu kergeks (no ilmselgelt - nüüd on mul kükkidel juba raskuseks 60kg). Siis tuli Renelt pakkumine, et kui otsustaksin minna võistlema, võib ta mind treenida. Ja nüüd ma siis käingi jõusaalis ja vaikselt valmistun lavale minemiseks. Praeguse vormi pilte ei hakka lisama, sest neid olete juba näinud ja uued pildid tulevad ka peagi. 

Püüdsin võimalikult lühidalt kirjutada. Igal juhul oli mul vähemalt endal seda postitust põnev kirjutada. Huvitav oli ajas tagasi mõelda ja vaadata vanu pilte ning neid omavahel võrrelda. Ma loodan, et ka teil on ehk natukenegi põnev seda kirjatükki lugeda ja võib-olla annab nii mõnelegi motivatsiooni juurde. Mina ise olen ülirahul, et olen leidnud ja omaks võtnud endale sellise eluviisi!

Varsti ongi nädalavahetus. Ei jõudnud seda juba ära oodata. See nädal on olnud nii kurnav nii füüsiliselt kui ka emotsionaalselt/vaimselt. Tahaks lihtsalt natukene puhata. 

Ilusat reede õhtut!