Tänast päeva on raske seletada. Või üles täheldada. 

Hommik algas kell viis. Kuna poja taas nuttis ka oli täis kakanud. Mis tähendas, vannitiiru. Juba teist hommikut ärkame kell viis. Ohjah. 

Ja ega see sellega ei piirdunud. Ta oli nii lärmakas ja jutupaunik. Et ta õde ärkas maksimaalselt pool tundi hiljem. Juhei. Läksin tõin poti. Kuna teisse tuppa teda ei luba, siis tuli lihtsalt sinna tuppa tuua. Ja siis läksin lapse voodisse. Isver kui armsad on need lapse voodid. Selline mõnus turvatunne tekkis kohe. No ideaalne. Ja vaatasime koos jänku jussi multikaid. Jee. Mul vajusid lõpuks silmad kinni. Ja ütlesin et magame veel pool tundi , et siis lähme. Max 15 minutit sai pikutada ja oligi lugu läbi.

Egast midagi , kark alla ja toimetama. Kell siis seitse. 

Läksin võtsin poja voodist tekid ja viskasin masinasse. Ja pessu. Lootes, et õhtuks kuivad. Aga ei olnud. Natuke veel niiske. Ei taha sellist lapse voodi panna. 

Tegin kohvi valmis . Ja oi kuidas ma täna jumaldasin seda. 

Ja mis muud, kui sööma. Tänane ainuke kord kus jälgisin kava. Oligi hommikusöök. Ülejäänud päev läks kergelt öeldes metsa. 

Kell kümme olime kelgutamas teises linnas. Ja mängisime lumesõda mehega  nagu pubekad. Aga nii hea oli.Kahe ajal taas liikvel. Jõudsime uute linna . Käisime poes. Käisime niisama olemas. Ja siis sauna. Esimeses linnas läks tuju nii ära. Ma suutsin ennast nii üles keerata. Et ma ei tea. Ma olin tulivihane. No isegi vihane pole õige sõna. Vaid ärritunud. Meeletult ärritunud. Enne sauna minekut sai puud lõhkuda ja puuga kakledud. Oi seda tegin ma lausa mõnuga. Kogu oma viha ja raevu panin sellesse töösse . Ja peale seda olin nagu teine inimene. Kell võis olla pool neli kui lõpetasime . Ja sauna saime. Ajasime lapsed üles . Ja sauna. Need olid nii õnnelikud. Ütleme, et lõunasöök toimus meil enne viite õhtul. 

Jee. Selleks oli frikadelli supp. Aga koguseid ei tea. Sis kavasse ei sobiks. Vb paneks selle sõin lõunat väljas. Kuna kogus oli mu jaoks paras. Magu on ära harjunud mingi kogusega . 

Ja siis sõit koju. 

 Kõige parem tänase päeva juures ons see. Et sõrme lõin/ viskasin lumesõjaga ära. 

Kuidas ei tea. Aga paistes ta kurat on. Valus ka. Aga liigutada õnneks saab. 

Kuueks saime ehk koju. Siis hakkasime õhtusööki tegema. 

Magushapu seakülg . Riisinuudlidega. Põhimõtteliselt sobiks ehk kavasse. Aga panin kogused mega lampi. Kas sobis või ei. Pole õrna aimugi. 

Ööoodet ma täna vist ei tee. Ma ei taha nii jutti süüa. Ja teiseks. Kui lapsed magama ära jäävad.keeran ise ka magama. Kui ennem ei jää. (Ihhhii) 😉