Mida päev edasi, seda harjumuspäraseks see fitlapi kasutamine saab. See oleks juba käe sees juba. Igakord kui kõht läheb tühjaks võtad kätte kava ja uurid , mida võiksid teha. Enam ei lähe niisama külmakappi tuiama.
 

päev algas nagu alati, mehe äratukellaga, kui lapsed üles kuulevad see peale. Aga enam vaiksemaks seda panna ei saaks, sest siis ei kuuleks ta ise enam seda.
Aga täna isegi sobis see, kuna ise läksin üle mitmete aastate proovipäevale / vestlusele, et ometi tööle ära minna. Kui nii kaua kodus ära olla, siis lõpuks juba anud, et saaks tööle. Sõin hommikul banaani , kohupiim ka juures, aga selle jätsin pärastiseks.  kohvi juurde.
Pesus, sättisin valmis, tuli lapsehoidja. Ja oligi minek. Ärevus tappis mind sees. No siiani. Sest nii põnev on taas tööle minna. Ma loodan, et saan hakkama ka. Ei tundunud keerulist midagi, vaid uus kogemus. Hüppan pea ees vette, teadmata, mis sealt tulla võib. Pole probleemi. Ahah, ja siis kui minek, siis närveerin lolliks ennast, et kuidas ikka ma hakkama saan ja nii edasi. Õnneks sinna veel aega.
 

Tagasi tulles, üks rahustav kohv. ja siis võikusi. tegin taas graavilõhet sepikuga. nämm. Ja siis hommikune kohupiim juurde.
Ja siis tuli murdepunkt, kuna keha oli mega stressis või just stresssist vabanenud. Istusin arvuti taga , vaatasin enda päevikut ja eesmärki.. täitsin et täna trenni ei tee. No üldse ei tahtnud teha. Peas käis küsimus, mille jaoks, mille jaoks ? Kasu ju siiski pole.
Ja siis vaatasin seda trennivideot. Ja saatsin kõik pikalt ja hakkasin aga tegema. Mismõttes mille jaoks ? No kui kaal ei vähene ja cm vähenevad vähehaaval, siis teen seda enda nimel. Et saaks sellest kõhust lahti. Jama on see, et mina näen , et see on vähenenud, aga mees ei näe, ja teised ka mitte. Isegi cm tuleb juurde. Igalt poolt on juba neid juurde tulnud.
Iga siuskse asjaga tuleb viha kurku.
Õhtuks saab  midagi hakklihaga. Kikerherned peaks ka ära tegema . Küll hakkan midagi otsima. Eks ma peaksin natukene pasta toodetega pausi tegema. Kõht ei käi tänu neile hästi läbi. Aga kartult ka ei tahaks. Pean mõtlema täna midagi väga head välja. Valikusse on jäänud kiie elukikerherne roog võ siis kikerherne seeneroog.
Kummagil juhul peaksin tegema mehele ja lastele juurde kas kartult või makarone. Sest nemad vast seda niisama süüa ei tahaks.

Ööoodeks ekspaistab jälle, mida saab. Oleneb kui täis kõht taas saab ja palju sisse mahub. Eks vett on nii palju joodud, et see võtab juba suure isu ära :) ( PS. Nali )