Tänane öö või no varajane hommikupoolne oli meeletult raske. Pisem ärkas 3:40 ja oksendas. eiei, tal pole mingi viirus vaid eile mees andis mandariine. Tüüp lihtsalt ei talu neid. Ja siis alles kell kuus jäi uuesti magama.Aga ometi mehe äratus oli juba6:30. Karma eksole ? Laps ärkas ise kell kaheksa. Eks olegi hea, sai ta natukenegi magada,  varsti käisime tiiru väljas ja siis lõunaunne. Polnud paha plaan. Arvasinn, et täna magan koos lapsega. Kuigi kodus oleks veel nii palju teha. Ja nii see läks. Ei saanudki magada. 
Kohe hommikul umbes kaheksa ajal saigi elamine jälle ära koristatud. See koristamine on nagu surnud ring. Hommikul koristan ära, ja õhtuks on jälle nagu sigala. Väsitav.
Vhaetasin kõigi voodis voodipesu ära ja masin tööle. Jee, saab üks asi taas vähemaks. Kaltsuvaip liguneb vannis. Isver, kuidas ma ta küll veest kuivaks saan? 

Ja kuna ma tundsin juba eile, et mul on meeletu kõht ette tekkinud. Ja tundsin ennast maru suure ja paksuna. Täna ka. Siis pidin täna kaalul ikka käima. Kartsin kõige hullemat. Kirja ma seda eipane. Kuna kaalumispäev on mul teisipäeviti. Ja kaal näitas vähem, kui teisipäeval. Kuidas see võimalik on ? Tunnen ennast ju nii suurena.
Mina, kes olin hästi skeptiline selle kava suhtes, et raudselt mingi söömine ei aita. Siis, vabandan, eksisin.

Ja alles 9:30 sai ehk sööma.
Ja tuli eilne kahe juustu pasta. Aa, muide, eilseks ööoodeks sai puuviljasalat juustuga. Kõige lihtsam ja kergem ööoode mis olla saab. Tükelda kõik ära ja nagu snäkk teleka ees. 

Lõunaks tegin muna peekon makaron. Nii hea. Kurki ja tomatit juurde ja ojaa. 

Õhtusöögiks tahtsin suppi. Hakkliha supp. Nii kerge ja hea. Nämm. Polnudki seda tükk aega söönud enam. Mees ka rahul. 

Ja rahulolev oli ta ööoodega. Kuna tema sai sealt põhijao. Lavassirull singiga. Ta jumaldab selliseid asju. Ja nüüd ta mu kõrval sööb ja ma vesistan. Seda võiks isegi mina rohkem süüa. 

Olen enam kui kindel, et hommikuks on mul sama söök. Uusi toite peale ei tee enam see nädal. Siis peab kapi tühjaks sööma.