Minu arust on see organism üks igavesti imelik nähtus. Kohe seletan, mida sellega mõtlen.

Olen kaks päeva Fitlapi kava järgi toitunud ja kadunud on 2,5 kg. Ma mõistan, et suuresti võib see olla vee arvelt, mida mu organism tänu kräpi söömisele kenasti kinni on hoidnud. Aga miks see number kummaliselt suurena tundub, on see, et käimas on see tore "naisteasjade" eelne aeg, mil keha peaks omakorda vett kinni hoidma ja kaalu tõstma. Ning teisalt see, et mõningased probleemid kõhukinnisusega on tinginud selle, et pole kolmel viimasel päeval seda asja seal vetsus ajanud. Ehk siis, kas 2,5 kg läks tõesti ainult vee arvelt? Kusjuures kahel viimasel päeval olen joonud 3 liitrit vett päevas. Teisalt olen kõvasti trenni ka vihtunud. Et küllap see vesi siis ära haihtus mu seest ja mu pealt.

Aga kui nüüd lõpuni aus olla, siis ega ma ei kurda :) Alati on meeldiv hommikut vähenenud numbritega alustada. Jah tean, et mida päev edasi, seda väiksemate sammudega see kaalukadu toimuma saab. Tean ka seda, et peaksin sellest kaalumise ikkest vabanema ehk end mitte igapäevaselt kaaluma. Samas tiksub alateadvuses see hirm, et kui end ei kaalu, läheb jälle kergesti lappama, misjärel avan silmad taaskord siis, kui kaalu mingi 10 kilo juurde on tiksunud, "märkamatult". See on mu hirm. Aga hirm ega stress ei ole kaalulangetuse sõber. Kõik on omavahel seotud. Keeruline on see elukene ikka, ma ütlen.

Küllap on mu kere praegu mulle üsna tänulik. Et ta sellisest suurest vaevast, nagu seda on puhas kräpp, vabanenud on. See tähendab, et ma talle seda kräppi juurde lao, kui varasem veel alt ära minnagi pole jõudnud. Sest nii mul kombeks on olnud. Nagu nõiaring.

Ma vist eelmistes postitustes ei maininud, et kräpisöömine ei ole olnud minu ainus nuhtlus... Kõige hullem on see, et harrastan mööda toidukappe ringi kondamist  ka öösiti... Õudne mõeldagi. Nagu kuutõbine. Mis on tähendanud, et vähemalt järgmise päeva pärastlõunani on kõht "kenasti" täis püsinud... Ma väga tahaks sellest kombest vabaneda, sest see on igas mõttes koormav ja kole.

Täna on aga tunne veits väsinud, nagu oleks vähe maganud, kuigi enda arust magasin oma tunnid täis. Ja kui tunnen end väsinult, siis tahaks muidugi kohe ennast millegi "heaga" turgutada. Näiteks shokolaadiga... See on samuti üks mu harjumustest, millest on vära raske vabaneda. Ilmselt liigitub see sinna emotsionaalse söömise valdkonda. Sest emotsionaalne söödik olen ma küll eluaeg olnud.