Hei sõbrad!

Terve päev ootasin, et saaks rahus oma tuppa ära pugeda ja ometigi blogida! Reede õhtul ju tõesti paremat teha pole :) Samas täna oli niii äge päev, et ma ei tea kas suurest elevusest magamagi jään :) 

Hommikul ärkasin, peavaluga, magasin halvasti ja olin hommikuse arstivisiidi pärast isegi ärevil-ootel. Vähem kui muidu, pigem enamjaolt frustreeritud sellest, et kohvi ei saanud juua. Ja oooo ei, ilma selleta ma ennast kohe kuidagi käima ei saa. Sõitsin linna, veepudel jalge vahel ja näpistasin kõrvu, et roolis magama ei jääks ja vähegi peas veri ringi käiks. Sain hoobilt sisse ja rääkisin oma nutuloo teemal "ma ainult magan ja olen väsinud ja alapalavikus ja külmetan" teemal ära. Hea et arst naerma ei hakanud, see oli ikka täiesti tavaline ja normaalne tema jaoks. Peale seda kui ta oli öelnud, et see on ilmselt kõigest täiesti tavaline asi ja tavaline D vitamiini puudus...küsis ikka mõned küsimused ka. Teemal sport.

Oh ei. Ma olin nagu turmtule all. Palju ja tihedalt küsimusi teemal "mitu korda, mitu kilomeetrit, keppidega või ilma". Istusin seal ja tunnistasin nii endale kui arstile, et ma käin kord nädalas kõndimas, healjuhul, sest ma olen ju niiii väsinud. Häbi oli. Enda ees pigem. Ma tean ju tegelikult fakti, et ma käisin jaanuar-märts 5-6x nädalas trennis. 

Ta arvas, et mu töö on küll väga intensiivne ja kindlasti vaimselt raske aga seda enam oleks mul vaja seda energialaksu mujalt. Noh peale selle D vitamiini muidugi. Lohutasin ennast ja teda, et tunni aja pärast olen uut trennikaarti tegemas ja basseinis juba. Etteruttavalt võin öelda et täna kell 14 sain juba tulemused teada. Neljast potsikust verest saadi imeasju teada. Ma ausaltöeldes natuke lootsin, et sealt ilmneb midagi mille põhjuseks võib olla kaaluseisak :D Aga no ei, täiesti tavaline terve inimene :) Ja no ikka alates veresuhkrust kuni teab mis maksa ja neerunäitajateni välja. Kõik super. V.a see D-vitamiin muidugi jah. Pingelangus, hea meel ja rahul omadega :) 

Tegelikult olin ma kohe pärast juba überrahul. Teha midagi enda jaoks - teeb tuju heaks! Pugisin oma kaasavõetud võikud ära ja nagu lubatud - kimasin trenni. Nii kui kaart pikendatud ja mind basseini lasti - täielik hüljes! Hüppasin ja kargasin ja tegin sooja ja ikka no täiesti nagu poolearuline :) Või miks nagu...Aasta alguses käisin ka basseinitrennides 4x nädalas + jõusaal aga see sobib mulle ideaalselt. Ei mingit lihasvalu ja oih ja aih, vesi vormib ilusa voolujoonelise keha, toetab ja kaitseb lihaseid aga samas saab õigesti tehes ikka tohutu koormuse. Ei ole niisama vehkimine, välja tulles on selline tunne, et linttraktor on üle sõitnud. Mõnus rammestus. Ühesõnaga homme leiab mind jälle kell 11 trennist ;)

Söömisega on täiesti kontrolli all asi. Täna mõtlesin väikese vimka visata, kuigi patutoidukord on planeeritud pühapäevaks. Võtsin kodus kohvi kõrvale väikese tüki Virmalise torti, üsna äärmuslik vimka, väkkk. Õde ampsas mul taldrikust viimase tüki ja ma pahandasin temaga, et mis see siis nüüd olgu- mul on kõik kaalutud! :D Õhtuks tegime metskitse praadi kartulipüreega. Kavas oli ilusti kõik olemas, v.a see tõsiasi ei sobinud, et ma oma pudru jaoks kühveldasin pool potti tühjaks ja ema käskis ühe kartuli tagasi anda, sest muidu teistele ei jätku :D :P Nalja saab meil siin selle fitlapi teemaga :P Alati kui õde on kodus siis küsib, et noh mis magustoiduks on. Alati nii pettunud kui ma ütlen, et õun ja juust. Täna aga oli magustoiduks kogu pere lemmik - leivamagustoit vaarikatega. Tegin endale pool kogust, sest ikkagi see virmalise rõvedus...

Eks näha ole mis kaal selle trenniskäimise peale tegema hakkab. Tundub, et tervist ei saa süüdistada ja loomulikult on see ikka hea asi. Kui ma selgesti mäletan siis mul on kord veel olnud selline platoo, just 72 peal. Aga tookord ikka läks ta mingi aeg üle. Loodame parimat :) 

Muah heart