Tere hommikust sõbrad.

Täna oli siis see maagiline kaalumispäev ja isegi mina olin päris pettunud ja pahane. Nii harva kui seda juhtub. Ma tean mis vea ma tegin. Ma olin see nädal korralik selle nimel (ja hoidsin mitu päeva kaalumisest eemal), et saaks taastatud eelmise reede number. Aga seda ei juhtunud, pigem oli ikka veel 300 grammi juures. Kaalusin erinevaid variante, miks. Analüüsisin, et ma olin varem väga aktiivne, käisin peaaegu iga päev trennis aga nüüd olen selles suhtes passiivne olnud. Võib-olla see on sellest ? Samas meie toitumiskava peaks ju kaloraaži järgi niikuinii "defitsiidis" olema. On ju ka neid kes trenni ei teegi, ainult toitumisega alandavad kaalu. No minu keha jaoks oli see ilmselt muutus. Ja ega ma nüüd sellepärast püssi põõsasse ei viska aga ma olin 10 minutit täiesti pissed off ja kogu maailma valu teemal "miks ma üldse pean selline olema" käis peast läbi. Läks üle. Aga ikkagi tuli peale korraks. Ja tundsin end jälle halvasti, et ma eelmine nädalavahetus 3 päeva rivist väljas olin, toitumise mõttes, sõin liiga vähe. 

Okei. Aitab süüdistustest. Misiganes see ka ei olnud, katsun kuidagi positiivses noodis selle päevaga edasi minna. Ma ei peaks ju tegelikult pingutama selle nimel, et seda mingit numbrit näha. Aga te kõik teate, et vähemalt ja rohkemal määral see ikkagi loeb. Mis sest, et tunne on hea ja sentimeetreid on ilmselt pigem maha läinud. Täna hommikul lohutab mind ainult 1 pilt, kus esimene on tehtud jaanuari alguses kui ma alustasin. Ja teine paar nädalat tagasi trennis. Vaatan seda ja panen kaalule jalaga. Tõmban spordiriided selga ja lähen teen ühe pika pika ringi päikese käes ja õhtul Fitlapi kava otsa. Nagu ma olen öelnud...Sa võid ju maha istuda ja mõelda, et kurat..mina ei taha ei suuda ei ei ei...aga ükskord pead end ikka kokku võtma, püsti tõusma, tolmu maha pühkima ja edasi minema. Miks mitte kohe?!