Hei sõbrad! 

Võtan kiirelt selle pool tundi, et kirjutada. Ei saa ju oma hobi ka unarusse jätta, hoolimata sellest, et terve pere on kodus. Õigus küll, tegelikult on ju fitlap koguaeg minuga. Isegi kui ei jahvata siin parasjagu. 

Mis puudutab reedet ehk eilset siis selle päeva tegevuste ühine nimetaja võiks vist olla Ahvatlused. Mina valisin muidugi just ideaalse päeva, et Raudne Leedi olla :) Ega muu ei kasvatagi paremini iseloomu kui raskused. Aamen. Nimelt sattusin külla 3 erinevasse kohta! kus olid laual kõiksugused maiustused ja snäkid-küpsised. Need käimised olid päeval ja ühest kohast teise sõites oli mees roolis - mina nosisin kõrval karpidest süüa :) Hunnik õunu, kananagitsad ja riisinuudli pasta kukeseentega, ikka kavakohaselt. Õhtul tähistasime terve perega kodus nipet-näpet siin. Kõigil teistel oli söögiks meie oma sauna taga suitsutatud lõhe, kartulid ja salat. Timmisin endale täpsed grammid retseptist Suitsutatud lõhe kartuliga. Väga mugavalt oli hapukoor ka seal salati jaoks. Magustoidu ajaks kui teised Virmalise torti sõid, olid mul tehtud riisijahuga pannkoogid ja vaarikamoos. Ma ju ütlesin, et Raudne Leedi. Auhinnaks olid mehe eilehommikused sõnad:" Kallis, Sa oled nii kõhnaks jäänud. Märgatavalt!"

Miks ma tegelikult vastu pidasin ja lõdvaks ei lasknud oli see, et pidime täna mehega Palamusele laadale minema. Ei saa ju mitut korda lubada endale. Tundus igati mõistlik see variant, et ma ei hakka seal kännuotsas oma karbist pugistama vaid võtan ka siis kord nädalas vaba toidukorra. Täna sai seal ära käidud. Oli isegi täitsa tore kuigi ma heameelega ka väldin rahvarohkeid kohti. Toitlustus oli nagu ikka - rasvased friikad, šašlõkk, praekapsad. Mitte, et mul nende järgi räigelt isu oleks olnud aga lõuna tuleb siiski korralikult süüa, seda meelt ma olen alati olnud. Tühi kott püsti ei seisa. Võtsin kanašašlõki varda, silmadega mõõtsin gramme, ahjukartulid ja salatit. Tundus üsna ohutu valik seega patukaks sai hoopis kaks saiakest mis ma juba ammu kavatsesin seal pinstlisse panna. Saiakesed on küpsiste kõrval mu teine suurim nõrkus. See oli seda väärt!

Nüüd tagasi koju jõudes saunatasime ja naudime veel viimast õhtut koos. Võtame lonksu (reaalselt ka lonksu, mina vähemalt) kodust pirnisiidrit mis me laadalt tõime ja sööme koos ühise laua taga. Ma armastan selliseid õhtuid! Taaskord ühildan õhtusöögi teistega. Näppan ühisest potist endale liha grammide järgi ja kaalun kartulid ja otsin sobiva retsepti. 

Homme enam ahvatlusi ei ole, saadan mehe ära ja lähen ise hoopis mõneks tunniks tööle. Niiet praeguseks on juba ahvatluste sõda läbi, kõik on hästi ja ideaalselt sujunud. Aga ma saan ainult öelda üht - j ä r j e p i d e v u s. Kui suudad olla 1 või kaks nädalat/nädalavahetust kavas, pigem küll kolm, on see nagu veereva hakkav lumepall - tekib hasart ja harjumus. Või siis ei teki. Aga selle taga omakorda on juba tahtejõud või selle puudus. See on see tõde mida ma olen õppinud alates enda Teisest algusest, juuli lõpust siiani. Lõpuks. 

Nüüd aga sõbrad - ilusat jätkuvat sügisest laupäevaõhtut ;) Muah!