Hei sõbrad!

Et ei jääks muljet nagu ma olen lootusetult kadunud...igaljuhul see pole nii. Olen viimased 4 päeva tegelenud lootusetult korralik olemisega hoopis. Maksimaalselt tööle pühendunud taaskord ja sealjuures kogu vaba aja veetnud köögis toitu kaaludes ja kaasa pakkides. Muuhulgas erinevaid isusid trotsinud ja tühja kõhtu kannatanud, sest energiat läheb oluliselt rohkem. 

Siis täna hommikul käisin kaalul. Noh, tutkit vasja. Unista edasi oma kaalulangusest :) Seisab nagu kuradi raudnael ühe koha peal. Nädala taguse ajaga sama, esmaspäevaga sama, eilsega sama. Üritasin hommikupoole 2x blogi kirjutada, sellest ja muid heietusi aga tuju oli ikka natuke nagu rikutud. Ikkagi inimene, eksole. Kustutasin postitused. Mõtlesin, et ma olen haige kontrollifriik ja läksin magama hoopis. See friigindus üldjuhul viib sihile, eriti juhul kui olla minusugune - tillioksa peab ka kaaluma, et üldse midagi toimuks. Vana kulunud teema. Ja eks kindlasti on seal mustmiljon põhjust veel miks see kaal teeb nii nagu ta teeb. Ja eks ma seda ka kõike pläran siin niisama. Ise olen ka paigal nagu raudnael ja alla ei anna. 

Kogu see värk igaljuhul võttis isu midagi leiutada ja kaaluda. Paneerisin lõunaks hoopis suvikõrvitsa muna ja riivsaiaga ja viskasin pannile. Nii ammu juba igatsesin seda. Shoooot me. Eks mina üksi olengi see kes käseb, poob ja laseb. 

Niiet kui ma nüüd esmaspäeval veel olin õnnelik et aasta tagasi 4-5 kg vähem kaalusin..siis täna näen ma jälle asju teistes toonides. Küllap see ongi elu vist. Tulebki seista nagu raudnael, eesmärk silme ees hoida ja kõik vintsutused üle elada. No kui sa päriselt midagi tahad. Ja siis veel see moodne iseenda armastamine ka samal ajal. Eile jälle kuskilt lugesin, et "trennist ja terviselikust toitumisest ei ole kasu kui sa ei võta ennast sellisena nagu sa oled", ka see pidavat kaalulangust pidurdama. Eksole noh.

Saa siis selle kõigega hakkama :) 

Ilusat nädalavahetust, bless U heart