Tere reedehommikust :)

Kuna eilne päev oli väga töine ja laekusin koju suht hilja siis täna hommikul võtan vabalt, lähen alles õhtul salongi ja teen paar tööd. Kuigi! Ma täna hommikul jälle mõtlesin, et minu puhul on pigem ideaalvariant kui ma olen koguaeg aktsioonis. Mida kiirem mul on, seda rohkem ma jõuan ja seda parem on ka mu tuju. Aamen. Samas teistpidi olen ma aru saanud, et minu selle elu õppetund on kannatlikus. Niisiis ma õpin seda, niisama olemist ka. Rahulikult kodus raamatut lugema ja mitte ringi rapsima. Sel aastal tuleb juba päris hästi välja kuna aasta algus oli väga vaikne. Igas asjas on head ja halba, see on selge. Ja kui ise enda tööandja olla siis selge see, et vahel tundub, et ei tea kumba on rohkem.

Aga ma endiselt ei vahetaks oma praegust elukorraldust selle vastu, et lajatatakse sulle graafik kätte ja kogu su elu käib selles rütmis. Ma olen muidugi ka näinud selle poole kõige äärmuslikumat varianti kahjuks või õnneks ja seda ligi 6 aastat järjest. Kui saad soovida 2 vaba päeva oma järgmise kuu graafikusse ja isegi sünnipäeva kohta öeldakse, et "Mis sünnipäev! Meil on kampaania!" või "Mis jõulud kodus...meil on jah teisigi selliseid "probleemseid" inimesi."  või "Misasja?! Sa ei näe ju haige väljagi?!" Ohh..okei. Ma läksin hoogu jälle. Aga vahest äärmused panevadki liikuma. Ja elu on liikumine. Kui midagi ei meeldi või ei sobi siis tuleb vastavad otsused vastu võtta ja edasi minna. Mina tegin ka seda, parem hilja kui mitte kunagi.

Kannatlikuse õppetunnist veel niipalju, et eile õhtul tegin südame külmaks ja lükkasin kaalu voodi alla. Mis see siis olgu! Minu kärsitus on see ainult, muud midagi. Ja tegelikult on ju kõik hästi! Ma olen ligi 5 nr jagu tulnud juba allapoole. Pea 79 pealt 74 peale, kopikad peale ja see mis ma peeglist näen, on juba ooooo kui palju parem. Hakkab juba nagu minu moodi jälle välja nägema :) Lisaks veel igasugused pisikesed meeldivad üllatused. Või siis praktilises mõttes nii mitte meeldivad. Varsti tuleb sammud seada pesupoodi, sest kõik rinnahoidjad keerlevad seljas. Kuna ma olin pähe võtnud, et rindadest ei lähe sentimeetritki siis 5 nädala jooksul ma pole seda mõõtu väga võtnud. Nüüd avastasin, et juba peaaegu -4 sealt ka :) What!? Nii tore! 

Üks kord olen selle aasta jooksul riidepoes ka käinud. Ma põhimõtteliselt ei lähe sinna, sest mul kunagi oli rumal sundkäitumine endale midagi "lohutuseks" osta ja sel põhjusel on mu riidekapp siiamaani puupüsti täis ilusaid asju. Annan endale aru, et esiteks pole just parim aeg! No okei, ainukesed püksid millega ma novembrist alates käin (oli vaja siis juba 1 nr suurem osta ja venivad) vajuvad juba teistpidi üle tagumiku maha...aga ikkagi ei osta! Igatahes, see üks kord kui ma käisin korjasin endale riideid kokku et proovida ja kõik olid suured :D Ilmselgelt peast paks. 

Kui nüüd reede kohaselt nädal kokku võtta siis terve nädal on olnud söömisega timm. Trennikaarti ma pole endiselt pikendanud, suures osas majanduslikel põhjustel aga ma lasen järgmise nädala ka mööda ja siis kindlasti teen seda. Tunnen puudust ja see morjendab mind veidi aga täna või homme tõmban esimest korda fitlapi treeningkava lahti ja see saab mind kindlasti aidata. Lisaks olen ikka iga päev kõndimas käinud. 

Ikka edasi ja edasi, mitte sammugi tagasi :) Ilusat nädalavahetuse algust!