Tere hommikust sõbrad ;)

Tunduks nagu vanad head ajad on tagasi - minust pole terve nädalavahetus kippu ega kõppu :) Eks need ikka käivad periooditi. Kuigi tegelikult just selle stressivabaduse seisukohalt on selgeks saanud, et kui rohkemal või vähemal (pigem vähemal) määral kavaväliseid tegevusi teha nädalavahetusel siis on täiega chill ja samal ajal motiveeritud olla. Või siis mulle lihtsalt ei sobi 3 päeva kodus istuda :P Esmaspäevaks ma tõesti sellisel juhul olen hull valmis. 

Siinkohal ei pea ma silmas ka baarileti ääres jala kõlgutamist. Aga no ikka on vaja pidevalt midagi asjatada :P :) Konn maailmarändur. Näiteks nüüd reedel otsustasin, et mul on õudsalt vaja lambist Tallinnasse sõbranna juurde minna. Ilma mingite plaanideta hängisime ta ühikatoas, jõime ära poolteistpudelit veini, lobisesime hingetuks ja siis mõistsime teineteist sõnadetagi, passisime ja vaatasime akna taga langevat lund :) Parimate sõpradega saab selliseid toredaid asju teha :) Tartust Tallinnasse sinna kohale jõudmine oli juba muidugi 99% win...seltskonna pärast ;) Ehk et ma sain oma maailmatuma hea nädalavahetuse emotsiooni juba reede hommikul kätte, edasi oli juba kõik boonus :) In my secret life, eksole...Hihi.

Täna on mul Natuke asisemad mõtted ja katsun selle pilvedes hõljumise vahepeal mingid plaanid paika panna. Otsustasin, et nüüd on küll loorberitel puhatud. Mulle tegelikult selline poolkõva tegevus väga ei meeldi. See on jah stressivaba (üks õhtusöök siin ja teine seal, üks küpsis siin ja teine seal.) ja midagi traagilist ei juhtu sellest aga see pole ka viis kuidas oma eesmärgini jõuda. Ehk et aitab nüüd äkki detsembri saavutuste peal liugu laskmisest. Nädal on piisav aeg. 

Esiteks. Igasugune magus amps tuleb uuesti välja praakida. Praegu on täpselt nii, et kui ma kodus-tööl olen, olen ilusti oma kavatoitude peal aga samas ei põe ka selle ühe kommi pärast. Samas ma tean, et see saboteerib mu plaane. Jah, võid mõelda, et no las ta olla siis. Suhkur pole tegelikult asi mille pärast tasuks nii mõelda. See ei ole ikka mitte kuhugile hea!

Teiseks. Täna tuleb teha ametlik "Jaanuar-veebruar trennitabel." Paberil ja suurelt, nagu detsembriski. Roosade markerijoontega nagu teises klassis :P Aga see tõesti tekitas tunde, et nüüd tuleb sinna ikka midagi kirjutada ka. Mis see vedeleb seal laual niisama. Sest Regulaarsusest pole siin mingit juttu hetkel. Ja tegelikult pole kaua tööl olemine ka mingi vabandus nagu võib-olla mu eelmisest postitusest mulje jäi. Või mulle jäi :D Samas on siin nipet näpet asju tehtud ka juba. Et päris tühi see jaanuari tabel ei ole. Eile näiteks käisin ajaviiteks ujumas õhtul. Tegin Auras 28 otsa, rahulikult. Tunnen basseini trennidest puudust isegi. Aga Arena kaarti siiski uuesti tegema ei hakka, endiselt. Pigem tahan oma jooksuaktsiooniga jätkata. 

-15ga ma jooksma ei lähe, see on selge. Mingid piirid ja mugavustsoon? mul siiski on. Lihtsalt tundub väga ebameeldiv seda külma õhku endale sisse hingeldada ja ma ju hingeldan. Samas on alati BodyProjecti videod mu back up plan ja sellest raskusest saab alati motivatsiooniga üle, et kuidas ma nüüd lähen ja panen trenniriided selga ja tahatuppa kargama...Lihtsalt kohe lähengi! 

Nüüd aitab lobast ja planeerimist - tegudele. Hommikusöök ja marss õue ;) heart