Hei sõbrad!

...ma ausalt ei liialda. Kui siis ainult natuke. Täna algas hommik väga vara ja jumal tänatud täiesti selgelt. Seega ma võtsin ühe hea suure topsi kohvi ja läksin kleidipoodi. Ja nüüd ma tõesti ei liialda...leidsin mannekeeni seljast kleidi mis mulle meeldis ja läksin sellega proovikabiini..siis ma veetsin seal selle ÜHE kleidiga 40 minutit. Tegelikult ma seisin seal mannekeeni ees juba 10 minutit ja ei suutnud otsustada kas selga proovida. S suurus. Viimane. What. Never. 

Mul pole mitte kunagi olnud kummiga kleiti ja veel enam - alt mingite volangidega. Reeglina (ja erandeid pole) muudavad sellised kleidid mind täielikuks lendoravaks. Lai puus ja varasemalt ka mitte nii sale piht. Mis muidugi ei tähenda, et ma pole sellist kleiti niiii väga endale igatsenud. Aga mis teha kui näen selles välja nagu võiks seitsme tuule poole õhku tõusta. 

Kujutate ette. Ma tulin selle kleidiga sealt tulema! Kahtlesin nii pikalt lihtsalt sellepärast, et mul oli teadmine - ma olen paks, mulle ei sobi mingi kummiga kleit. Vau. Ma ütlesin selle välja. Ma ei ütle MITTE KUNAGI selliseid asju kellelegi välja. Pole seda kunagi teinud. Muidu vaatavad - ongi! Challenge. Surusin selle tunde nii hullult maha sest osa minust nägi (või siis lihtsalt tahtis uskuda), et see näeb mul seljas OK välja. Väike vihje millest ma räägin.

See olukord iseenesest oli minu jaoks suurema tähendusega. Mitte lihtsalt labane kleidiost. See oli eneseületus ja see, et ma seda suutsin, motiveerib mind veel rohkem. Mitte, et ma poleks hetkel niigi motiveeritud meie suure väljakutse pärast :)

Eile oli ju reede. See tähendab ikka mõnd kavavälist asjatamist söögi ja joogi alal. Võib-olla tänu mu kaaslasele (kes ütles, et tee midagi tervislikku!) sai söödud ainult Fitlapi toitu. Kuigi jah, me siiski läbi lume sahiseva käisime ka jala linnas ja see kulmineerus ÜHE parima kirsiõllega. Selleks tuli maha trampida päris palju samme ja aktiivsusmonitor tiksus eile üle 2000 kcal niiet no worries, my friend! Täna koju jõudes premeeris kaal mind veel 100grammise langusega. Seda pole palju. Aga see on igaljuhul see, mis vaja - säilitada.

Lisaks kõigele muule on täna selline rahu hinges. Lund sajab, päike sätendab, kaminas on tuli ja bleed on nii soe...hiljem ilmselt ajab poksivideo treener end kurjaks ja mina saan trenniga adrenaliinilaksu :) Samuti ootab mind täna ees projekt "kinkekaardid". Vaatame, kuidas sedamoodi näputöö mul välja kukub. Närvi lähen siis käin tiiru metsas vahepeal :)

Kõige mõnusamat laupäeva heart