Hei sõbrad! ;)

Edukat uut nädalat :) Ja nagu ma eelmises postituses kirjutasin Fitlap Forever! Siis täna sobib ideaalselt Monday Forever :P :) See igavene uus edukas järje peale saamise Esmaspäev. Vana hea "esmaspäeval hakkan korralikuks." Ja ma ei targutaks siin niisama, kui see mind ennast ei puudutaks. Respekt siinjuures neile, keda nädalavahetus rivist välja ei löö ;) Mulle see näiteks on täiesti omaseks saanud. Ei. Mitte rivis olemine, see teine. 

Tõenäoliselt on see korralik enesepettus, mida mulle meeldib nimetada toimetulekuviisiks, hetkel. E-R kavas olla, et saaks nädalavahetusel süüa ja juua kõike mis ette juhtub :P Õnneks ma väga rämpstoidufänn pole aga puhtalt ebaregulaarsus teeb juba karuteene. Niiet kaalu see stiil muidugi ei langeta ja veab kui säilitab aga no abiks ikka eksole :) Lõppude lõpuks on kõik motivatsioonis kinni ja eesmärkide selguses. Selles kui kaugel omadega olla, mis suunas liikuda tahad ja KUI PALJU midagi TAHAD. Minu puhul on konkreetselt jama selles, et "no päris silma ei riiva ju enam!". Aga et ma ka sealjuures ammugi rahul veel pole, siis ikka pusin edasi. 

Hetkel, see siht mis on, on ka veidi teise suunitlusega. Mitte lihtsalt, et "tahaks et mulle mahuks see ja see kleit selga." Tegelikult ma tahaks et mul oleks jaksu sügisele vastu minna. Suvi on minu jaoks selline aeg kui mul kõva tempot taga pole mitte üheski mõttes ja lihtne ja hea on niisama lametseda. Aga see muudab maru laisaks ja mugavaks. Ja sellisena ma septembrisse astuda ei taha. Ja see ON otseselt toitumisega seotud. "Vale" toit võtab kogu jõu ära ja seda ma tööd tehes lubada ei saa. Lisaks ka see uus põnev trenn septembris (millest ma endiselt veel ei kirjuta, enne kui ma sinna jõuan) nõuab üpris palju jaksu. 

Need väikesed plaanid ja eesmärgid on mind terve suvi kuidagigi distsiplineerinud. Eelmine suvi ma olin selle aja peale juba 6 kg juurde võtnud. Elu õpetab iga päev. Eriti kui feilimise tunne on piisavalt tugev, et see mälusoppi salvestuks. Kuigi jah, alati saaks paremini jne blä blä blä, eksole. AGA! Ma olen isegi iga nädal mitu korda kõndima jõudnud. Et mitte päris ära manduda. Sest üks asi saab järjest selgemaks mulle siin elus - mida vähem Sa tegema pead, seda vähem Sa üldse tahad-suudad-viitsid. Mugavus saab harjumuseks ja siis peab end juba sundima hakkama aga kes seda ikka teha tahab?! 

Sellepärast ma siin seda loengut pean ka jälle.  99% iseendale. Ja et kirja pannes oleks mustvalgelt näha, et vahel kui arvad, et oled s*ta sees siis ka sealt on võimalik nii mõnigi pärl leida. Või kui olla nii enesekriitiline kui mina...näha, et tegelikult oled ju tubli olnud siiski. 

Niiet pärleid, sõbrad heart