Tere sõbrad ;)

Kui Keiu on vait siis järelikult ta kuskil teeb mingeid pättusi või siis mõtleb uusi plaane ja challengeid välja. Tänases osas saab mõlemat :) 

Et taaskord tõele au anda siis tuleb tunnistada, et terve eelmine nädal oli üks suur pättus. Võib-olla ainult 2 päeva olid sellised "tavalised", kui sõin kavatoitu. Ehk et ma lasin lihtsalt korraks teadlikult ohjad lõdvaks. Teadsin, et on tulemas sõbrapäeva õhtusöök teisipäeval, Vapianos sõbrannadega naistekas kolmapäeval, veini-filmiõhtu reedel, perekondlik õhtusöök laupäeval ja pühapäeval ühe mu väikese nunnu 1 aasta sünnipäev. Ja heast veinist ei ütle ju kunagi ära :P Praegu seda kirjutades näen ise ka, et issand jumal mis nädal. Pole ime, et ma väsinud olin :D Ilmselt siis oligi juba reedeks selline...VAIKUST! Tunne. Aga mitte sellest ma ei tahtnud rääkida.

Igasuguseid asju sai söödud. Alates caesari salatist lõpetades pitsakringli ja teab-millega-veel. Ja teate mis ?! Eile hommikul pidin lihtsalt kaalule astudes tõdema - sittagi pole muutunud. Ikka sama. Okei, nii pool kilo oli aga need olid lihtsalt kõhukinnisusegrammid, sellest jamast. Ja eks ma ju ikka päeval sõin tavaliselt reeglina. Säilitamine on selge. Enesetunne oli küll muutunud. Ei saa salata. Sellest tuli ka eilne väike plaan. Ja see plaan kuni praeguse hetkeni oli suht hägune, sellepärast kavatsen ma selle ka siia kirja panna. Et siis ei ole enam pääsu :) 

Tükk aega koputas see mõte mul juba kuskil. Et ma olen täielikus mugavustsoonis. Söön ainult toitu mida on mugav haarata. A la ostan tööjuurde kappi neljaks päevaks paki heeringat, rukkipala ja kodujuustu. Väga tore, jah. Retsept heeringa-kodujuustusalat ja kogused ka õiged. Iseenesest nagu õige. Hommikuks ainult võileivad mingist retseptist. Jälle väga tore. Aga nii mugav kui olla saab. Üsna palju päevi kui õhtuks jälle mingid võileivad. Ei hakka isegi selle kaela ajama, et on jah suht kiire ka töö tõttu. See on loll vabandus. Seega ma otsustasin, et sellest võileivamajandusest tuleb lahti saada. Ja hoolimata sellest, et meil igas retseptis on kõik timmitud nii, et toiteväärtus on sama....tean ma, et minu kehale tegelikult ei meeldi see kell 9 õhtul kartuli ja leiva vitsutamine. 

Ühtlasi taastasin ma oma algkaloraaži ja võtsin ära -10%. Ja eile olin juba väga tubli :) Ilma ühegi väiksemagi võikuta. Sõin hommikuks hoopis muna singiga, lõunaks kohvi kõrvale profeeli müsliga, õhtuks tuunikalapastat riisinuudlitega ja koju jõudes viskasin hilisõhtuseks toidukorraks ESIMEST KORDA oma fitlapi ajaloos kokku ühe smuuti. See pole kunagi tundunud nagu päris söök (ainult õgard võiks vist nii mõelda :P). Aga oli väga päris! Valisin "Kiire smuuti marjadega", mis sisaldab ka neljaviljahelbeid ja kodujuustu. Ja tegin nagu kirjas oli - vaarikatega. See oli nagu üks imeline vaarikakama :) Tunnen, et sain jälle sellise mõnusa uue poweri sisse. Mul ikka on vaja alati mingit head plaani, et mitte niisama lametseda. Elu ikkagi on ju liikumine. Paremuse poole.

Niiet nüüd ma olen nii mõneski mõttes väga excited. Muidugi salamisi loodan ka, et menüü muutmine toob muutusi ka kaalunumbris. Aga põhiline on, et jälle põnev ja hea oleks. Niiet kui fitlap juba selge on ja igav hakkab siis saab ka veel retseptipõhiselt spetsiifilisemaks minna, et jälle väljakutseid oleks :D Või noh..mis igav...ise olin laisk, olgem ausad.

Ja põnevaid uudiseid on veel edaspidi tulemas ;) Nimelt andsin eile (mis mul küll arus oli) nõusoleku oma härra Matkajale, et lähen koos temaga 22.aprill Võhandu maratonile. Ma ikka tükk aega jonnisin, et ma pole "võimeline" seda 100 kilomeetrit jõel läbima. Väga mugav mõte taaskord, eks. Õnneks sain lõpuks ise ka aru, et see on elu võimalus, eriti temaga koos kuna ta teab väga hästi mida teeb. Aga mütsiga lööma minna ei taha seega kui ma nüüd varsti tulen selle jutuga, et ma teen kõvasti kodus kätekõverdusi siis teate milles asi on :P 

Edukat nädalat, sõbrad heart