Tšau sõbrad! :)

Päris piinlik on hakata nüüd peale eelmise postituse kommentaare seda osa siin kirjutama kuna ma siiski proovin täna tööle minna. Eriti Karolini jutu peale, kes käskis nüüd keskenduda puhkamisele ja võtta see enda eesmärgiks. Tegelikult sain ma sellest kinnitust, et vähemalt viimased kaks päeva olen ma toiminud nii, et saaksin maksimaalselt paraneda. Küll pole raamatut lugenud ega sarja vaadanud, sest MA EI VIITSI. Aga ma olengi lubanud endale seda tunnet, et ma ei viitsi. Minusuguse puhul see tunne...võibki ja on lubatud tekkima vist alles siis kui mul lihtsalt jalad ei kanna. Seega ma lihtsalt magasin, mõlemad päevad ainult magasin ja sõin. Nagu koduloom :D Koduloomad ka vahepeal ju ringutavad. Siis ma ka siin mati peal tegin mõned ilu (mitte jõu) numbrid. 

Tegelikult ma arvan, et see viimane on ka mind oluliselt tervemaks teinud. Erilised kiidusõnad tennisepallile millega ma eile ikka korralikult vastu seina mässasin. Tennisepall seina ja minu selja/tagumiku vahel ja muudkui hõõrusin. Valusate punktide peal hoidsin mõnikümmend sekundit ja hingasin kogu selle valu välja. Youtubest vaatasin erinevaid videosid võimlemiseks ja sain uue diagnoosi ka (see on see kui palju aega on - samas tööalaselt väga huvitav). Kahtlustan, et see kurjam oma põletikuga on hoopis Gluteus medius ehk siis "keskmine tuharalihas". See takistab verevoolu jalga, st sel põhjusel on ka mu parem jalg selline surisev ja veel rohkem iga kord kui jala küljele tõstan. Ja tuharaga iseenesest tundub nagu okei olevat. Praegu on see hullem valu ajalugu niiet kasutan neid teadmisi edaspidi oma klientide aitamiseks. 

Selles valguses tundub hea mõte ka täna tööle minna. Või siis if U ask me - ma heameelega oleks 1 päeva veel kodus. Aga ma tean milline mu november siis välja hakkab nägema. Reedeti tõmban ka nagu hull mida ma tavaliselt ei tee. 2le reedele olen niigi juba need selle nädala seansid ära sättinud. Ja ma proovin pigem täna minna ja rahulikult teha. Õnneks mu elektriline laud annab võimalusi erinevateks ergonoomilisteks asenditeks. AGA! Nö vastu pidada ongi vaid kaks päeva. St homme veel ja selle nädala reede jätsin vabaks. Juhuks kui see asi veel venib ja kuna mul on vaja laupäevaks supervormis olla. 

Nimelt olen ma nädalavahetusel minemas kaheks päevaks Tallinnasse Vene spordimassaaži koolitusele mida viib läbi spordimassaaži legend Anatolii Birjukov Moskvast. Väga ahvatlev! Eelmine nädal koolikaaslane kirjutas :" Kuule Keiu! Massaaži saab!" Lähmegi ühe selle endise massaažikooli kaaslasega koos ja ööbime mingis hotellis kuskil selle vahepealse öö ja usun, et tuleb lahe tripp ja hea vaheldus. Minu esimene küsimus muidugi oli :"Kas neil seal hotellis külmkapp ka on?" :D Fitläpistunud. Päris sõjaplaani mul veel pole aga kindlalt teen mõned toidud kaasa ja panen kooli külmkappi. Pikad päevad ja ei pea kõrval olevasse selverisse kimama kust ma anyway midagi osta ei oska. Kompanjonil on muidugimõista plaanis laupäeval üks vein kahepeale ära lasta. Ega me siis ka päris papist tüdrukud pole ju, eks... :) Niiet ma vaatan jooksvalt ja ei stressa liiga palju. 

See kaks päeva kodus olemist ja ainult kokkamine ja söömine on viinudki mu kaalu 68 peale ja tundub, et püsib. Täna ka sealsamas 68.8 peal :) Kuigi mulle on tundunud, et ma ainult sööööön. Küll kava järgi aga siiski. Ja igapäevastele kaloritele lisaks tegin eile veel TÖRTSU seda vahukoort mis üleeilsest alles jäi, 30gr ricotta ja 1 tl kamajahuga. Muidu sõin eile veel omletti seemneleivaga, tatra-kodujuustupannkooke, makarone hakklihaga ja bataadi-hakklihapajast meisterdasin lihapallid, taas praeleivaga. Aaa mis veel neid tatra-kodujuustupannkooke puudutab. Ma vist mõtlesin, et võlun neist välja sõrnikud, eksole. Kui loll saab olla, mõeldes, et kui ma panen oma tavapärasele pannkoogitainale soola (õuna-kodujuustu pannkoogid) siis nad digimuutuvad sõrnikuteks :D Seda ma enam ei tee, häbi. Sõrnikutest oli asi ikka väga kaugel. Aga see kaaluasi on jah üsna veider. Kuigi ma kahtlustan, et kui seal jõusaalis 4x nädalas ei vehi siis mu kaal langebki. Trenni ma kaalulanguse vastu ikkagi ei vahetaks. See tunne mis on peale üht head trenni..kirjeldamatu. Mis trenni üleüldse puudutab siis mõistlik vist oleks sinna mitte sel nädalal ronida. Tõttöelda pole mul hetkel sellist tunnetki et ma tahaks. St ma TAHAKS ja väga aga mitte nii, et ma pean end elueest tagasi hoida ja seda ma pean. Ka järgmisel nädalal ilmselt. See valukoht mingites asendistes on ikka tunda ja vastik. Kui siis ainult reede hommikul lähen teen väikese kõndimise aga seda ma saan õues ka teha kui väga kuri ilm pole. 

Ehk et 2 päeva tööl ja siis jälle lõbu ja väljasõit ja põnev põnev põnev :) 

Bless U! Edukat nädala jätku! heart