Tšau sõbrad!

Magasin 12 tundi. Magasin lolliks. Ja nüüd on see hommik kui ma sõin hommikusöögi ära ja pugesin kohvitassiga diivanile bleedi sisse Fitlapiga tegelema. Kirjutan siis ka muidugi! Kasvõi suvalist jama :) 2 tunni pärast pean tööl olema aga see tundub hetkel täielik blessing, sest neid hommikuid pole palju. Tavaliselt sellisel hetkel siis olen juba trennis aga täna mõtlesin, et kuna eile ja homme kaa...siis puhkan. Õhtuid pole üldse olemas. Taas jõuan kell pool 9 koju ja kell 10 kukun juba voodisse. 

November on mind üldse kuidagi jalust niitnud. Eile päeval tundsin ohjeldamatut soovi kalendrisse vaadata ja lugema hakata mitu päeva või nädalat on jõuludeni. Jõulud jõuludeks aga 90% minu klientidest lähevad alates jõuludest kollektiivpuhkusele. Tähendab seda, et sisuliselt on minulgi kuni uue aasta alguseni puhkus. Või siis nipet-näpet salongis tegemist aga see on selline hobikorras juba. Ehk et mul on kuu aega veel "vastu pidada". Või siis on mul peas kinni midagi seoses novembri ja pimeduse ja stressiga ja see tundub moodne teema :P Kuigi tavaliselt ma olen küll pigem see tüüp, et "what?mina?mul pole midagi viga!" :) 

Või ma lihtsalt ei jõua oma jaanuari puhkusereisi ära oodata :) Ikkagi elu esimene. Sest ma saan oma reisimise kohta öelda umbes, et "jah ma olen korra Lätis käinud" ja see on peaaegu liialdamata. Ühe korra olen ka lennukiga lennanud aga see oli nii 17 aastat tagasi ja kes seda enam mäletab. Nüüd on siis mul ees 18 tunnine lend, 3 nädalat kohapeal 36kraadises kuumas ja tagasilend 25 tundi. Lendamist ma iseenesest ei oska karta aga mul on siin muid, I maailma probleeme, mis külvavad hirmu ja ootust segamini. Eriti mis seda 36 kraadist kuuma puudutab. Mille tõttu mulle tundub, et ma pean oma maailma suurima hirmuga silmitsi seisma ja selleks on - lühikesed püksid.

Ma ju ütlesin, et I maailma probleemid :) Need on ka peamised mille jaoks oleks vaja "üsna heas" vormis olla. Kuigi isegi sellisel juhul ma tean, et ma ei suudaks end vaadata mõttega, et päris okei. Mul pole elus lühikesi pükse olnud aga tundub, et seal reisil on need must B. Liikumist on suht palju, jalgratastega ja jalgsi ja kui ma muidu olen täiega kleidi ja seelikuinimene siis praktilisust silmas pidades neist ei piisa. Sealjuures näen ma end endiselt nagu väikest lühikeste paksude reitega päntajalga. Hetkel on sõjaplaan see, et ma annan endast trennis ja üleüldse viimase minutini maksimumi ja siis lähen poodi (lootuses talvehooajal üldse mingeid lühkareid leida :D) ning ideaalis panen need jalga ja vaatan, et noh - käib kah sital ajal. Tegelikult on see üks mu unistusi olnud ka meie enda suvesid silmas pidades. Ja selle mõttega olen varem ka poodi läinud, sest noh "kõik kannavad ju neid ja neid ei huvita millised nende jalad on" aga ma ikka ei ole suutnud. See haiglane enesekriitika. 

Sellepärast ka vahepeal hakkab juba tunduma, et aega on maru väheks jäänud. Põhimõtteliselt on veel 1.5 kuud healjuhul et teha viimased (alles ma alustasin kurat!) pingutused. Ja samal ajal nagu ootan ka nii väga. Igasugused ettevalmistused käivad juba. Varsti peaks Soomest viisad jõudma ja esmaspäeval käisin vaktsineerimas. Sain mõned süstid paari rõveduse vastu mis mind Vietnamis rünnata võivad ja mõned retseptiravimid ka kaasa. Juhuks kui mu organism streikima hakkab. Väga lohutav, sest tegelikult on mul see seedimine selline so-so. Vist olen meie kava ja toitudega selle 2 a jooksul nii ära harjunud, et suuremad kõrvalekalded panevad alati kõhu kinni või ajavad iiveldama. Riisinuudlitega õnneks olen nagu kodus :P 

Mis puudutab oma maksimumi andmist üldse siis muidugi E-R toimib see ikka nagu kellavärk. Samuti olenevalt jaksust ja viitsimisest proovin leida vaheldust. Eile tegin isegi õhtul koju jõudes pannkooke mustsõstramoosiga ja sõin terve päev sooja toitu, mitte viitsimatusest ei võtnud toidukorraks keefirit.  Täna rõõmustas kaal mind nende 2 aasta kõige väiksema numbriga - 68.4 :) Tee või tina aga see on tähtis ikka ja rõõmustab. Ja tundub ka, et see 70 platoo ikka ongi nüüd täiesti ületatud. Win!

Nüüd aga mõned toidud kaasa ja tegudele. Olge tublid heart