Hei sõbrad!
Kui 4 kuud kadunud olla nagu vits vette siis vist on üpris "normaalne" tulla tagasi ja hüüda "hei sõbrad!" nagu midagi poleks juhtunud :P Aga vähemalt 2 inimest on mind igatsenud! See on kindel. Nagu viimase postituse kommentaariumist näha sain :) Nii armas, aitäh Eve ja Elis ja kõik teised kellega me siin nö ühise eesmärgi nimel rabeleme :)
Need on ühed 4 pikka kuud olnud ja kogu mu blogipidamise hobi on terve see aeg kuskil sügaval sees kripeldanud. Kuni eilseni mil mulle kont hambusse visati, niiöelda. Arvatavasti oli see absoluutselt parimas mõttes mõeldud lause mu kallilt inimeselt. Tegelikult oli neid isegi mitu. Mitu magus-mõrudat lauset :) Teemal, et kirjutama peaks ikka - vahet pole kas oled korralik või mitte. Ja teine, mis ilmselt oli tänase postituse käivitajaks :"Kes seda ikka viitsib lugeda mis keegi teine sööb." :D See oli armas ja naljakas ja...ärritav. Siin ma nüüd olen. Sain mõnuga puid alla aga see viis ühe hea otsuseni ma usun ;) Sorry, honey!
Mulle on meeldinud selle pausi kohta mõelda hoopis sedapidi, et üks ajastu sai läbi. Ja teatud mõttes see kindlasti nii ongi. Sest alates aprillist polnud elus enam mingit kindlust. Ja kui see elu käib nii, et nädalas 2 ööd satud koju ja kodusesse kööki oma toidukaalu juurde...mida Sa tegelikult saada tahad ? Stabiilsusest on asi väga kaugel olnud. võrreldes varasemaga. See võib tunduda nagu loll excuse aga tegelikult pole, sest tundub, et midagi tegin ma ikka õigesti. Arvestades seda, et kaal on ehk +1.5 kg võrreldes 4 kuu taguse ajaga aga samas toidu kaalumise ja valmistamise võimalusi on olnud poole vähem. Midagi on siin pikalt ringi hängides vist ikka õpitud :P
Sealt tekkisidki vaikselt käärid. Minule kui (endisele) perfektsionistile, kes tillioksa ka ära kaalus, oli see küll asi millest ei tahtnud kirjutada. Mulle kui "kõik või mitte midagi" inimesele. Ja samas ka inimesele kes ei suuda mitmele asjale korraga keskenduda. Oli ju muudmoodi põnev ka muidugi!
Aga tõttöelda olen ma Teist ilgelt puudust tundnud :) Ja eneseväljendusest muidugi, blogimise näol. On lihtsalt asju mis on nii omased ja südamelähedased. Olgu selle söömisega kuidas on - see sõltub nii paljudest teguritest ja tuleb hakkama saada nii hästi kui võimalik. No eriti kui oled selline, et peadki sööma ainult 1 ploomi 1 teatud toidukorra juurde, sest 2 oleks juba liiast :P
See on ka tõestisündinud lugu. Kuidas ma käisin turul ploome ostmas - hea siis et ma üle 6 neid ei ostnud...sest retsept, kuhu ma üritasin neid suruda, nägi ette 54gr ploome. Noh. Võin Sulle öelda, et 1 keskmise suurusega ploom kaalubki umbes täpselt 52 grammi. What a life! Aga see oli ikkagi naljakas ja kodune tunne :) Sest praegu, suvel, on mul natuke isegi liiga palju vaba aega. Ja minu jaoks tähendab see aega kui ma saan jälle näpuga ja kaaluga järge ajada.
Eesmärke on mul peas loomulikult igasuguseid, nagu alati. Mul lihtsalt peab mingi plaan olema. Isegi, kui siht on vahelduva eduga veidi udune. Ja ma olen sellest pidevalt rääkinud ka, kuidas elu ON liikumine ja et edasi liikuda on Sul vaja mingit plaani. Eks? Seekord on 1 plaan septembrist ühte põnevasse trenni minna (sellest edaspidi) ja kui ma ei taha seal matil roomates laiali sulada siis ma peaksin tegelikult juba praegu metsas jooksma mitte siin vatrama :)
Good 2 B back!