Better late than never

Hei sõbrad! 

Juba osa 230. Ja täpselt kuu aja pärast täitub mul 1 aasta Fitlapis. Ja alles nüüd olen ma selle aasta parimas vormis. Better late than ever? Tegelikult oli mul maha vaja saada ainult nii ligi 15 kg. 80 pealt 65le. Ilmselgelt olen ma pigem üks neist kes suure suuga lobiseb mitte ei tegutse. No sorri, lobiseda mulle meeldib :) Või siis tegutseb koguaeg aga väga kuhugi ei jõua, pealtnäha. Õnneks areng peas ja alateadvuses vist ikka on toimunud..muidu oleks ju pooleli jätnud...

Täna hommikul ma siiski tundsin, et nüüd aasta lõpus Lõpuks olen ka kuhugi jõudnud ja millegagi hakkama saanud. Vahelduseks võiks mõned kokkuvõtted teha. 

Kaal on hakanud üle mitmete kuude langema. Viimase kuuga seisvalt 72,8 pealt 71,3. 

Rasvaprotsent langeb kindlalt ja stabiilselt.

14.oktoober hakkasin päriselt trenni tegema (mitte nagu jumal juhatab)

Käin ringi talvejopega, mis eelmine aasta eest mitte kuidagi kinni ei mahtunud (muidugi ma käisin temaga ikka - hea, et ma autoga sõidan.)

Jalas on mu lemmikud lõhkised teksad, mis suvel KA eest mitte kuidagi kinni ei mahtunud. Tagumikust suured nüüdseks.

Mõõdud muutunud selle aastaga : puus 109/96, piht 88/76, käevars 33/28, reis 64/55

Seda on omajagu. Ja ikka - parem hilja kui mitte kunagi. Eile veel kirsiks tordil tegin endale lauale treeningtabeli. Et oleks kohe puust ja punaseks, mis on tehtud ja mis mitte. See on minu kohta midagi uut muidugi, sest ma igasugust paberimajandust eriti ei salli. Aga enesekindlust ja jaksu on vaja saada kuskilt, selleks ongi sellised ülevaated väga head. Nagu ka tänase postituse südametejoru. Eriti on see hea siis kui siht hakkab silme eest kaduma. Hinda ja vaata üle, mis värk tegelikult on! 

Mul on sihiga hetkel kõik okei aga ilmselt suuresti tänu meie väljakutsele. Mul tekib oma "parimas vormis" reeglina selline sündroom, et "nüüd on hea küll - nüüd võib kõike lubada." Ja arva kas ma siis võtan jälle need kaotatud 8-9kg tsipsti juurde? Muidugi! Praegu on täpselt see hetk. See murdepunkt, kust ma seekord kavatsen ükskõikkuidas edasi minna mitte tagasi. Seega kuu aja pärast on oodata veel kokkuvõtteid, siis kui päriselt aasta täitub ja siis kui ma olen saanud üle selle "koera saba". 

Igapäevasest. Täna on selle nädala viimane tööpäev! Nädalavahetus tõotab tulla vastikult viisakas ilma igasuguste pidude, alkoholi ja kavaväliste toitudeta. Olen lihtsalt kodus lähedastega. Ei jõua ära oodata, et niisama olla. Muidugi ka sellepärast, et tavaliselt siis hakkab kaal ka jälle langema :P Puhkus on selle asja märksõna. Tööpäevadel, nagu ma aru olen saanud, ei toimu seal mingit liikumist. Kas siis meel ja keha on nii pinges...aga vähemalt pühapäevase kaalumise jaoks olen küll iga päev maksimumi andnud. Igaõhtuse räigelt suure kartuli ja heeringaportsuga :P

Better now than ever