...mis jah just kõikidel päevadel ei tähenda just 100% kavas olemist aga kui see on ka 70 % mu ajast siis abiks ikka eksole :) Tegelikult üritan ma ennast lohutada veidi, täna hommikul. Või siis lihtsalt on mul täna hommikul natuke aega, et siin jaurata :P Mis absoluuutselt on hea, sest te juba teate ju, et ma kirjutaks ka siis kui ma 100% oma ajast toitumisega täiesti võsas oleks. 

Kuigi tegelikult SEE vist pole enam isegi võimalik. Aga nädal on jälle täiesti kreisi olnud, töö mõttes. Eile näiteks kimasin hommikul kodust ära igasuguseid ootamatuid asju ajama, ilma lõunasööki kaasa tegemata, sest pidin õigeks ajaks kliendi juurde jõudma salongi. Varsti sain sõnumi, et "sorri ma ikka ei saa tulla." Ehk, et ma oleks saanud rahus oma lõuna kaasa teha kodus + veel paar vaba tundi. Teadupoolest pole mu kodu isegi linnas. Aga oh ei. Ma olin ausaltöeldes natuke närvis küll aga läksin maksimarketisse ja võtsin kana-tatraroa ja kapsa-redisesalati ja tänasin jumalat, et see ikka leiutatud on sinna poodi nüüd. Jagasin selle 3ks toidukorraks ja õhtul jõudsin meganäljasena koju aga isegi siis oli mul mahti ja jaksu endale kartulisalati retseptist makaronisalat teha. Kui asi ei puuduta nädalavahetust, siis selline käitumine on mulle sisse kodeeritud. Õnneks.

Muus osas tundsin, et MA VAJAN PUHKUST. Minu põhikohas, IT kontoris, hakkab see puhkus küll mul juba järgmisel neljapäeval, kestes septembrini. Ja kuna mu töö on rohkem nagu hobi siis eilseni mõtlesin, et nii tore oleks ju suvel ka teha. Aga eile tundsin, et tahaks LIHTSALT OLLA. Tahaks rahus süüa teha ja kaaluda ja uusi retsepte proovida ja trenni teha jälle normaalselt, sest hetkel selle koormusega..hea kui ma õhtul turvaliselt koju sõita suudan. Kahtlemata oleks ma ka blogivõistluse suutnud kinni panna kui mul oleks vaba aega :D :P Nali naljaks. Tegelikult ma tahtsin rääkida veel mõnest toredat väikesest asjast. Päevad ikka ei ole vennad. Eile ajasid mind pisiasjad närvi, täna rõõmustavad.

Hommikul vaatasin, et ohoooo päike - kohe bikiinipüksid jalga ja õue kohvi jooma. Siis vaatan, et need tahavad üle puusa maha vajuda. Eelmisel suvel ostetud püksid, millest küll vist siis mõnusalt kõht üle rippus... Läksin peegli ette ja vaatasin, et noh, päris normaalsed jalad. Loomulikult mu mitu kuud kestnud kohutavad äranullivad nädalavahetused frustreerivad mind ka. Sellepärast see oligi täna hommikul nagu sõõm värsket õhku. See motiveeris mind ka mõõdulinti haarama. Sentimeetritele pole need armastust ja veini täis nädalavahetused kuidagi mõjunud. Kaalul ma endiselt ei käi. Aga pilti tegin küll! Ja panin selle kõrvuti jaanuari lõpu pildiga. Selle esimese pildi pealkiri peaks vist olema küll "Ökaväka". Samas sain jälle aru, et kui ma ka tõesti praegu hoogsalt ei langeta siis on seis selline, et ma olen vähemalt enam-vähem rahul endaga ja see on hea pinnas, et veel veidi edasi minna.

Viskan selle pildi siia üles ja kiman 7 tuule poole enne kui ma veel kauemaks arvuti ja kohvitassi taha laterdama jään :) Tervitused ja ilusaimat kolmapäeva!!