Kell on päris palju ja minul juba ammu uneaeg :) Aga tegelikult tulingi ainult aitähh ütlema nendele armsatele inimestele, kes nõu ja jõuga toeks on :) Ei hakanud eraldi kommentaare kirjutama aga täna oli lihtsalt niii vajalik ja mõnus leida toetavad sõnad oma eelmise täiesti südantlõhestava ja kohutava postituse alt. Jutt jumala õige, et vahel lihtsalt ON vaja ennast haletseda, tühjaks nutta ja saab rahus edasi minna. Või vähemalt ma täna üritasin TEADLIKULT hingata sügavalt ja võtta väheke rahulikumalt.

Samuti tegi päike tuju oluliselt paremaks ja kuigi ma endiselt pole Treenerilt vastust saanud oma küsimusele...ei tea mis järjekorras nad vastavad üldse...SIIS teen siin natuke isetegevust ja söön nagu "teeks trenni". Ja üritan lihtsalt kuidagi natuke vabamalt võtta. Kavas, aga vaimselt vabamalt. Toidud olen valinud endiselt väga toitvad ja alustanud päeva nüüd jällegi inglise hommikusöögiga. Loodan siiski varsti vastuse saada. Ei tasu ära unustada, et ma tahan siiski veel 5-6 kg kaotada! Ja ei plära siin mitte niisama kui nii võib juba vahepeal tunduda :D :P 50% muidugi küll olen siin...muu pärast :) 

Tean, et puhkus on see mida ma hetkel vajan. Olen ise ennast täiesti tahtmatult kinni tõmmanud. Teinud seda, mida ma alati olen teistele öelnud, et ära tee. Homme on veel viimane selle nädala kreisi päev ja see nädal luban pühalikult reedel võtta palju vaiksemalt ja nädalavahetusel mitte töötada. 

Me saame hakkama, koos :) Muah!