?

Tšau sõbrad!

Huhh. Eilne päev oli nagu unenägu. Võib vist isegi öelda, et halb unenägu. Aga vahel tuleb mingeid otsuseid teha, isegi kui tead et pärast on nii pagana räbal tunne. Õnneks hommikud on alati ikka õhtust targemad seega vähemalt praegu olen end kokku võtnud et blogida ja natuke päris enda asjadele keskenduda. Jah, ikka need suhted, emotsioonid ja tunded. See osa elust mida ei saa kuidagi üksinda kontrollida ja õiges suunas suruda vaid lihtsalt kuidagi...lasta neil olla või minna. 

Küll aga hommikupoole ja päeval käisin eile samuti peipsi ääres kodukohvikute päeval nagu ilmselt nii mõnigi teine siin. Mul oli üksiti sinnakanti vanaema juurde asja, et talviseid õunavarusid täiendada ja nii siis võtsin täditütre ka kampa ning läksime. Palamuse laadast käisime suure kaarega ümber. Kumbki meist pole väga sellised, et seal rahvasummas sipelda lihtsalt selleks, et vaadata mingeid asju mida anyway osta pole vaja. Kellele mis :) Aga kohvikutes erinevaid toitusid proovisime küll. Kuigi mina muidugi entusiastlikult tegin endale smuuti kaasa. Ma ei teagi mida ma mõtlesin - vist kavas olla või harjumusest. Igaljuhul reaalsus oli see, et ma sõin päeva peale 1 viilu koduleiba munavõiga, 1 tk kukeseenepirukat ja 1tk meekooki. Olerexi kohvi. Ja sellega mu eilne söömine sisuliselt piirduski. Õhtul olin ma nii fucked, et võtsin 3 lonksu keefirit ja sundisin end vägisi magama jääma. See lahendab alati nii mõndagi. 

Ei tasu arvata, et sellise lollusega saledaks võib saada. Ilmselt on mul juba otsapidi näljapaistetus, sest kaal ei näita ikka nr 6. Tabelis küll sain veidi numbreid muuta. Teadagi, nagu alati, muudab minu emotsioonide virvarr alati kava jälgimise (veel) lihtsamaks. Ma lihtsalt ei suuda siis süüa. Proovin täna paremini. Ja ilmselt kulub üks pikk jalutuskäik ka ära endorfiinide tootmiseks. 

Bless U