....on nii ulmeliselt suure tähtsusega täna!

Hei sõbrad :) Küll õhtu jälle jah aga praegu pole hommikuti ammugi aega. Ei, ega ma ei ärka kell 7. Ega kell 8. Vahel ka mitte 9. Aga kuna uni on see mis mind kõige paremini taastab, siis selle arvelt ma muid asju ei tee. Oot, see porgand siis. Nagu vana koer õpiks uusi trikke. Terve jaanuar toimetasin niimoodi, et kui tundsin, et tahan veel midagi peale õhtusööki või lõunasööki, võtsin. Stressivabalt. Kaal seisis grammipealt paigal. Nüüd saan aru, et võisin päris palju võtta. (Isegi kui see oli see üleliigne banaan või 2 küpsist). Sest nüüd praegusel hetkel kui ära otsustasin, et kui grammipealt siis grammipealt...tundub vabavara jälle ka nagu blessing :D Just nagu alguses, aasta tagasi. 

Ilmselt pole asi ka selles -10% kaloraažis. Asi on selles, et kui näksida tahad siis seda isu ei võta muu ära kui jälle ringi harjuda. Täiesti lihtlabane sõltuvus. Kurat. Seda ma muidugi pole mõelnud kas see piirdub ühe nädalaga...harjumuse tekitamiseks teadupoolest läheb vähemalt 14 päeva. Pigem oli uudishimu kas ma jälle suudan. Ja võib-olla ma isegi suudan kui ma saan praegu oma 140gr porgandit ära krõbistada veel :) Täna. Ja siis homme on uus challenge. Sest endiselt on ju kodus kapis kommid, kontoris köögis kommid, salongis laual kommid. Blahh. Ega neid ei huvita et preili Keiu teeb viisakat nädalat. Lootuses, et äkki ikka kaal ka natuke langeb selle peale :) 

Ja tegelikult tuleb tõdeda, et hullem on veel ees, nädalavahetuse näol. Aga hetkel on mõistlik minna päev korraga. Ja natuke on isegi naljakas. Et ma olen aasta aega siin ringi töllerdanud, 11 kg kaotanud ja nüüd olen jälle siin "jeeejeeee ma olen 3 päeva korralik olnud" jutuga :D Mis mind puudutab siis see on ikka nii tõsi, et elu olekski igav kui poleks kaalulangetamisaktsiooni :D

Muus osas, ootan oma härra Matkajuhti tagasi. Igatsen metsa. Ja teda veel rohkem. Vauvau :) 

Homseni heart