Nii ongi, minu -20kg tuli täna ära ja natukene veel peale ka. Kujutada ette ei taha sest ma olin ikka päris kole. 20 pakki suhkrut on läinud:) Tegelikult olen ma ju praegu ka veel päris suur aga noh, natukene ikka väiksem juba.

Mul kahjuks aga ei ole sellest ajast ühtki pilti (ei tea, kas tahaks üldse vaadata) aga noh, enesele võrdluseks või nii! Pean tuttavale kirjutama, et ehk tal on eelmise aasta suvest mõni pilt, kus koos aega veetsime. Mõni selline sardelli meenutav, mitte et ma seda veel ei oleks.

Oh, sellega on kaasnenud tegelikult nii palju positiivset:

1. Ma ei ole kaua haige olnud. Enne olin koguaeg. Küll oli hääl ära, küll põskkoopa põletik.

2. Mul jalad ei valuta enam. Ok, üks jalg veidi valutab aga mitte nii, et peaks arstile minema.

3. Mu vererõhk näitab ilusamaid numbreid. Eelmine perearsti külastus oli päris nutune, kui vaatas vastu ikka väga suur number.

4. Mulle lähevad kõik riided selga. Enamus on ikka väga suured juba. Aga see on tegelt ka positiivne. Sest võin juba end nii riidesse panna, et ei hingelda end ribadeks.

5. Jõuan kingapaelu siduda. See ei vaja pikemat kommentaari. Teate isegi.

6. Refluks ei käi kallal koguaeg. Ok vahel annab tunda aga laseb elada.

Õde küsiski, et ka keegi on märganud ka või? Tegelikult mitte! Ok, mehe töökaaslane tuli küll ja mainis, kas Sulle ei anta üldse süüa enam? Ma siis ütlesin,et antakse ikka ainult, et pidin talle järele saama...st see mees võttis ise ka mingi hetk pea 30 kg alla. Ta on lühike ka, veeres nagu murumuna. Nüüd ikka mehemoodi.

Täna siis käisin tööl paljundamas ja lehvisin veidi ringi ja lõpuks üks töökaaslane märkas, et kuule...jaaa...aaa...tore! Ütlesin,et ma ju juba ammu vahetan jopesid, kuna kõik on nii suured. Ta üles, et seda näeb küll aga muidu selline aeg, et vatt seljas, ei pane tähelegi. Vot nii on läinud.

Muidu ikka mina püüan tubli olla. Püüan st. teen ikka iga nädal ühe patuka. Ma kohe tunnen, et tahan. Kuigi jah, üles tunnistades tegin sel nädalal vist kaks patukat. Käisin väljas söömas, kui patukas juba tehtud. Muidugi valisin, mida ja mismoodi. Panin õnneks selle söödu kavasse korralikult. Pole vast hullugi.

Tegelikult on üle 10ne kilo minna veel. Mingi hull köögikata ma pole ja laisk olen ka igasuguste toitude tegemisel. Lihtsalt tahangi kirjutada, et näete -" fitlap töötab isegi minusuguse laiskuri peal". Pigem vaatan retsepti taga kuluvat aega ja kui see ikka üle poole tunni on, ega ma seda ei tee küll. Lemmikud on välja kujunenud aga proovin ka uusi juurde. Ahjaa, mitme toidu liitmist üheks ma ikka veel ei oska.

Seega, jõudu Teile! Ja rõõmsat edasi rühkimist!