Uskudes minu eelmises postituses kirjutatud sõnu "läheb postitamiseks homme", siis üks minu päev on võrdne tavainimese 7 päevaga :) Kiire aeg ei ole ikka veel möödas, kuid kaalule astumisele eelistasin nupu "märgi sööduks" vajutamist. Tiksun praegu number 85 juures, mis on hea kasvõi selle poolest, et ma ei ole vähemalt aasta sellist numbrit näinud.

Tõstab tuju ja on tõeliselt motiveeriv lugeda neid mõningaid kommentaare, mida ma leian oma postituste alt. Aitäh, Helen! Aitäh, Geiu! Aga soovides säilitada anonüümsust, jätan ma need vastamata (no ja käin paar korda nädalas ikka üle lugemas :D), muidu Facebook ju kohe karjub mu nime välja.

Mis siis jäi eelmine kord kirjutamata.. Käisin seal ühepäevareisil, jah. Lisaks aktiivsele jalutuskäigule, sai ka tervislikult toituda. Seljakotti läksid hommikul kaks võileiba - singijuustu ja kanafileega, värsked juustuküpsised, banaan, viinamarjad, värsked kurgid. Hommikusööki sai buffeelauas, ka see oli tervislik valiku poolest, aga koguseid oli veidi rohkem :) õnneks, ca 5-6 tundi peale seda ei olnud üldse mingit söögiisu, sai rahus jalutada mõtlemata sellele, et millisesse kohvikusse võiks sisse astuda, et kõhu täis saada. Kurgid ja juustuküpsised tulid küll koju tagasi, aga õnneks on kodus üks mitte-fitlappaja, kellele need täiega maitsevad.

Tunnistan teist korda ja avalikult - jah, ma olen halb jalgrattaga sõitja! Lisaks, ma ei oska ujuda :) Ja suusatada.. ja uisutada.. Mul on tasakaaluhäireid ja suur hirm kukkuda. Aga tasapisi saab see jalgratas kunagi selgeks, siis võtab ette mingi muu mitteoskuse ja elu saab olema lill.

Nii väike siis oligi see postitamata jäänud osa.

 

Õige aeg on südamest tänada Fitlapi selle eest, et olen viimased (juba) 7 nädalat rahulik olnud. Tavaliselt ma olen ikka üpriski vulkaanse tujuga. Nüüd suutsin olla rahu ise. See muidugi ei päästnud mind sellest, et kui pinge 

oli korraks maas, vulkaani asemel muutusin pisaratega purskkaevuks, aga mida see üks päev 7 nädala vastu tähendab? :) 

Lühike nalilugu ka siia jutu vahele. Enne Fitlapi, jaanuari alguses, võtsin plaani saledamaks saamiseks. Pihta hakkas dieet ja ma olin jalutamisega "sinu peal" - spordikella äppis oli määratud päeva eesmärgiks 10 000 sammu ja ta kiitis mind iga kord, kui ma sain eesmärgi saavutatud. Lisaks jalutamisele, installisin koduste treeningute äpi ja mingi aeg treenisin selle järgi. Ühe kuu möödudes mõtlesin, et hea oleks osta endale see imeline põrandamatt, et seljal poleks jube valus. Hiina on meie päästja, eks? Sealt siis sai tellitud nii matt kui ka spetsiaalne venituskumm.. Ei tea, mis siis mõjutas, kas piinav dieet või midagi muud, aga asjad tulid ilusti kohale ja sama ilusti läksid kapi seisma :) Nii palju siis oli sellest vaimustusest jõudu..

Hetk tagasi just mõtlesin, et täna on ju esmaspäev ja esmaspäeval alustatakse midagi (uuesti). Kuna viimased nädal-kaks olin pigem kodune ja taoline aeg jätkub, siis mõtlesin teha ikka järgi see kükitamise kodutöö! Kodus ju keegi ei näe, kuidas ma kükitan :) väljaarvatud kass, muidugi.. Ehk siis postitus sai eile enam-vähem uuesti kirjutatud, hetk tagasi tegin oma 20 kükki enne hommikusööki ja nüüd lõpuks saan selle postituse ka ära tehtud! Tore!