Pole ammu kirjutanud, ausalt pole olnud ka teemat, millest kirjutada või mida arutleda, oma mõtetes. Täna aga kaalule astudes, rõõmustasin, sest kaal hakkas liikuma, ja positiivselt alla poole. Kolm nädalat seisis ühe kohapeal nagu raudnael. Ei aidanud kepidega vehkimine ega muud moodi liigutamine. 

Võtsin eesmärgiks sel kuul kõik päevad siiski jala 4 km bussile kõndida. Täna ei tulnud sellest midagi välja, kuna tuul suur ja logistika eest hoolitseja, minu kaasa, ei saa täna selle täitmisega tegelda. Seega pean olema täna ise taksojuht lastele ka. Muidu on mind sellest säästetud, kooli ja lasteaeda viiakse lapsed ja õhtul on minu tööks korjata üksik laps Koolibusslt ja koju toimetada. Sellega saab enne öövalvesse minekut hakkama ja vabal päeval. Nii täna olen transa. Pole hullu, sest eile sai bodybalanceis lihaseid proovile panna. Täna tunnen neid lihaseid mida pole aastaid tundnud, need on olemas. Väike lihasvalu mulle meeldib!

Kõndimisega on nii, et see ka mulle meeldib, paned klapid pähe, kui hommikul kell 5 on külavahel veel kottpime, paned ka pealambi ja kõnnid- oma mõtete ja muusikaga. Mingil hetkel paned paika oma päevakava, kuidas tööl toimetada, ja planeerida aega. ainus aeg, mis on tõeliselt minu oma ja mida keegi ei võta oma kiunumisega.

Hommikul rõõmustasin, et kiloke alla saadud, kokku siis 11 kilo nüüdseks. Aga ma tunnen end õhemana, ja energiat on ka rohkem ja naeratus, see ju kaunistab inimest, see on ka liitunud minu päevaga nüüdseks. Lisaks,peeglit julgen silmitseda- see kes sealt vastu vaatab ei ole enam meeletu vaalaskala kuival maal, vaid juba välja joonistuva figuuri algega naisterahvas. Riided on ka number väiksema vastu vahetunud. Ma lausa meeldin iseendale- see pidi andma ju positiivse tõuke ka. Loomulikult olen realist, sest homme võin ju tunda ennast maailma kõige jõledama naisena. Ma tean ju iseennast.

Aga seetõttu ma ei loobu, rühin edasi. Kõnnin niikaua kuni veel ilma on ja kannatab, kasvõi järgmise aasta kevadeni ja treeningutes, eriti bodybalances kavatsen igal esmaspäeval ikka edasi venitada end. Lisaks sekka ka paar korda jõusaali jõuda. Vähemalt on eesmärk selge. See pidi pühendama abinõu. Kui vaid saaks oma vaheesmärgi kätte siis kevadeks ideaalkaalu ja sealt veel paar kilo allagi. Eesmärk on, tööd tehakse, vaeva nähakse. Tulemus peab olema nähtav, juba, minu jaoks vähemalt on. Hommikul ei ole sokide jalga tõmbamisega vähemalt probleeme, ei ägise enam, sest rasvavolt on ees. Ilus hommik, mis siis et tuuline.