Ah ma juba ootan, kui saan hommikul siit minema minna, ja mitte enam mõelda sellele hullumajale, mis siin hetkel on! Samas, kardan libastuda, ja puhkuse ajal hoopis juurde võtta, mitte alla. Viimane nädal on liikunud alla vaid 200 grammi, no see on ka liikumine, asi seegi, aga väike. Vähemalt ei seisa nagu raudnael,see kaal.

Viimasel ajal, ja tihti alati enne jõule, lahkuvad inimesete juurest ratsionaalne mõtlemine ja inimlik suhtlemine. Alati hullutakse ja alati hakatakse rahasid jagama aasta lõppedes, sest siis on äkki seda üle. Muul ajal aastas, on seda loomulikult ju vähe. Arstidest me üldse ei räägi. Mõni päev tulevad ja silitavad kiitusest pead, järgmisel päeval aga kaeblevad, et kuidas ei panda tähele ja kuidas saab unustada. Unustades selle, et ega nemadki ju jumalad pole. Ka nemad eksivad, kuid kes seda siis tunnistada soovib. KEEGI.

Ja ülejäänud samamoodi- enne analüüsimist ja väikest uurimistööd ikka põrutatakse süüdistus lauale, kuulamata ära, seda keda süüdistatakse- kohe oled süüdi, kuigi pole arugi saanud veel milles. Normaalne. Ja siis kui vabandamiseks läheb tuuakse põhjuseks magnettormid, täiskuu, menstruatsioon, menopaus või lihtsalt väsimus. No kuulge, Ma olen ka inimene, mitte igiliikur, ja ma ei ründa nii inimesi, et kes ette jääb sellel ka põrutan. No eks tuleb seda siis huumoriga võtta. 

Ma aktsepteerin kriitikat, ka negatiivne on hea analüüsimiseks, ning sellest õppimiseks. Õppisin ja suutsin ka kohe rakendada- reageerides nii, et jooksutasin arst-residenti eile rohkem kui rubla eest- No sai mis tahtis.Kaebas, et õde ei märka- märkab- reageerib, ja jookseb hoopis tema. Minul ju lihtsam. Ja lõpuks sain siis ka moka otsast kiidusõnu. Selles majas ei saa seda kuigi tihti. Aga ega keegi ju head ei märkagi, see eestlaste vana harjumus, ikka märgatakse halba.

Katsun puhkuse ajal ree peal olla, kuigi tundub väga raske, kuna sõidan ju soojale maale. Tahaks kultuuri- toidukultuuri nautida. Eks pean tegame teadlikke valikuid. Ja ehk mõni Teist oskab ka soovitusi anda, kuidas bufee lauas mitte lolliks end süüa. Ja milliseid valikuid teha.