Isud, kurat...

Heips!

Ma vihkan kuu lõppe. Eriti nende kuude lõppe, kus raha pole. Mõistlikust majandamisest meie peres rääkida pole võimalik, sest kui mees tahab kodusaia, siis ta ei ole säästmise eesmärgil nõus sööma isegi mitte perenaise saia, mis on soodukas, vaid ta peab kohe kindlasti sööma ikkagi kodusaia. Tema ei taha säästmise või kampaania pärast süüa toitu, mis talle ei maitse. Mitte, et saial ja saial nii suur maitsevahe oleks, eks.  Samas jah, ma ise olen samasugune - miks mitte valida poest poola õunu, kui nende kilohind jääb neljakümne sendi kanti kui saab ka osta golden õunu, mis maksavad tavaliselt umbes kuus korda rohkem .... Minu mõistus ja maitse ostavad ikka seda kallimat ja tegelt need on paremad ka. Aga säästmise eesmärgil võiks ju erandeid teha ja kuu lõpupoole soodsamaid valikuid teha.. No ei ... Meie peres ei suuda. 

Võib-olla ka praeguse rahalise seisu tõttu on mul tekkinud isud.... sellised imelikud isud, mida mul eelnevalt olnud pole ja mis mu toitumiskava jälgimist varem seganud pole. Täna tahtsin ma poest vaid ükskõik mida - oleksin peaaegu tivolist isegi suhkruvatti tahtma hakanud. Õeh, nüüd tänan ennast, et suutsin siiski vastu panna, sest tegelikult on suhkruvatt üks väga rõve asi mu arust. Ja muide, kui keegi arvab, et tegu on rasedusega, siis pean teid kurvastama - ei ole rase. (kuid loodetavasti varsti seame ka oma sammud sinnamaale).

Tänane päev on läinud nii ja naa. Hommikusöögi tegin ilusti... Selline mõnus pool kogust mustikasmuutit (ei leidnud ühtki nii suurt topsi ja siis kasutasin hoopiski purki) ja pool kogust batooni õunaga. Mmm, see oli hea... Peale sööki läksin töökaaslasega päevitama ning mürasime veidi ta tütrega. Peale mõnda tundi läks kõht tühjaks ja seadsime sammud kodupoole . Pisikesel preilil (5a) hakkas vist rannas üksi ka igav ning palavus tegi kõiki juba uimaseks. Lõunaks mõtlesin teha samuti smuutit, kuid sinnani ma ei jõudnudki. Selverist sai võetud üks coca-zero ning tagavaraks banaan.

Siis läksin edasi järgmise sõbranna juurde. Ta oli alles ärganud, ning ta soovis hommikusööki. Seadsime sammud siriuse poole ning sealt sai põske pistetud üks magusa tšillikastmega üle ujutatud krõbekanasalat fetaga. Lootsin, et see on enam-vähem variant ning märkisin selle kavasse kui "söön täna lõunat väljas" vms.. 

Ega sellega siis päev möödunud. Kui kella 18 paiku koju jõudsin, siis oli mind ees ootamas näljast murtud mees, kes soovis kiiresti midagi süüa... No ja kuna ma päev otsa kodus ei olnud ning külmkapp samuti alles täitmist ootab, siis tuli sammud uuesti Siriusse seada. Mehele suur singipitsa ning endale selverist kiired smuutitarvikud (banaan, maasikad, keefir) ning kiirelt koju. Tegin omale mõnusa smuuti ning jõin selle hooga ära. Mmmm, kui mõnusad smuutid ikka on... Alles nüüd avastasin need enda jaoks ja fännan täiega.  Aga sõin sinna kõrvale kaks pisikest tükki pitsat ka ikkagi ära.... (umbes 150g) - fakk kus ma olin kuri enda peale pärast seda... Aga no, enam tagasi võtta ei saa ja tuleb lihtsalt edasi minna... Homme on uus päev ning läheb edasi kava järgi.  Hilisõhtuse söögi vist jätan nüüd vahele või ma ei teagi... äkki midagi kerget ikka tuleb süüa. Kasvõi klaas piima... Niiet tänase päeva kohta polegi midagi muud öelda, kui et "eh... läks nagu läks"... Ja numbritest räägime siis hoopiski homme, sest täna ikka ei leidnud mõõdulinti üles.