No nii lähedal, aga samas nii kaugel...

Heips!

Nagu ma kartsin, siis eilne päev jäigi vahele. No päev oli nii täis bookitud (kui fäänsilt öelda), et lihtsalt ei leidnud seda poolt tunnikestki, et rahulikult istuda. 

Päev hakkas siis pihta kiirendusvõistlusele pääsemiseks piletitel järel käimisega. Mu mehe parim sõber on ise kiirendaja ja nii me olemegi juba pea kõik üritused tema tiimiliikmetena läbi käinud. Peale seda väikest sõitu siis käisime poes, et midagi kiiret süüa teha. Söök tehtud ja söödud - läksime mehega juuksurisse. No ta ei saa mitte aru, et juuksuri juurde pannakse aeg, et ei peaks lampi mööda linna laupäevahommikul vaba juuksurit otsima. Eh... lõpuks siis leidsime ning ootasin teda vast tunnikese. Kõht läks passimisest juba tühjaks ja juuksed halliks. 

Kiirendusvõistlus oli äge! Mehe sõber ise seekord roolis ei olnud  - pani oma piiga hoopiski esimest korda kiirendussõitu tegema. Oi vaeseke värises.  Ps! Täiega tore oli see, kui sõbranna saatis pildi, mis meist sel üritusel tehti.... Mul ei olnudki pekivolti, vaid pükste ülemine serv ainult turritas kehast eemale. Isegi päris tore oli seda pilti näha.

Toitumine sel päeval oli üsna kaootiline. Hommikusöögiks sõin küll täpselt kava järgi süüa, kuid edasi läks asi vähe nihu. Peale kiirendusvõistlusel käiku ei olnud meil kodus aega süüa - läksime mehe ema sünnipäevale Vapramäe forelli. Noh ja seal ma ikka sõin ju forelli ja kartulit ja salatit ja... KRINGLIT. Vau.... natuke olin endale peale pahane ka, aga tegelt oli täiega hea kringel.

Mõne tunni pärast sõitsime Tartusse tagasi ning uuele sünnipäevale - mehe parima sõbra sünnipäev oli samuti. Korralikku söögikorda ma teha ei jõudnudki... Sünnipäeval sõin kevadrulle, juustupulki ning kananuudleid. Kogused võtsin küll väiksemad, aga täna hommikul igaks juhuks kaalule ei läinud. Ei tahtnud end kurvastada. 

Tänane päev on olnud samuti nii ja naa. Võibolla oli asi selles, et eile sai ka alkoholi tarbitud.... Söögiisu väga ei olnud ning kui oli, siis ainult töökaaslase sünnipäeva puhul tehtud rabarberikoogi järgi.  Siiski suutsin kolm toidukorda teha kava järgi ning vaid ühel korral andsin alla - kõhtu rändas kaks tükikest seda sama rabarberikooki. Mmm.... Oleks see vaid olnud fitlapi retsepti järgi tehtud... 

Homme hommikul taas kaalule - näis siis mis saanud on. Olen ma ju see pidev kontrollija, et iga päev vaja kaaluda ja jälgida, et neid lisagrammikesi ei tuleks.  Või noh kui tulevad, siis motiveerib see veidi rohkem päeva jooksul ikka kava järgi toituma..