Kõik mu eelmised postitused on teemal, kuidas kaal langes kolinal ning süüa sai  palju ja hästi ning isusid polnud. See oli detsembris. Oleme kaks kuud olnud nüüd sisuliselt haiged- korra üks, siis teine, siis kolmas, neljas, viies ja jälle esimene. Ise olin nüüd köhas julged kuu aega . Ja see on täiesti uskumatu, kuidas ma pole suutnud fitlap menüüdi isegi mitte avada aasta lõpust alates (kuigi need söögid on imemaitsvad), sest päevad on olnud täis igasugust muud jura. Jah, süüa pidin ju ikka tegema, ka siis kui olime haiged, aga kogu selle laatsareti juures oligi nii, et korra tõi ämm midagi suvalisel ajal, et abiks olla, siis ema, siis tulid ootamatud külalised, kellel söögid kaasas jne-jne (jah, meil külalised ka siis, kui me haiged oleme). Vabandused, täiesti! Kui olin otsaga kõiki lapsi põetanud ja aru saanud, et ei sobi üks, teine ega kolmas söök ja jäädes lõpuks ise haigeks ning lõpuks avastades, et külmikus on pidevalt vajaminevad asjad otsas ja lisaks kõigele ülejäänud pere nagunii seda sööki ei söö ning oleksin pidanud siis kokkama endale ja ülejäänud perele erinevat sööki. Jep, see oli ju detsembris ka nii, aga siis ma olin terve ja oli jaksu seda teha. Samuti oli jaksu käia korralikult poes ja ei pidanud muretsema, et pidevalt oli miskit puudu. Miks ülejäänud pere ei söö seda sööki? Mina, kui kõigesööja ei saa ka sellest aru, aga mees on mul eriline frukt, kes ei söö linnuliha, muna, kala, tomatit- need sellised suuremad ja põhilisemad toiduained. Siis tütar on selline, kes ei söö tomatit ja 99% ajast ka liha ja lihatooteid. Poisid on jällegi sellised, kes sööks ainult liha ja jätaks kõik juurikad, salatid jms kellelegi teisele. Naeran siin vahel, et lapsed saavad kamba peale ühest praest jagu. Kõik see kokku tekitas minus selle, et loobusin praktiliselt söögi tegemisest, kuigi ma seda armastan ja sõime terve perega seda, mida keegi kätte sai. Tean, sellist mõõna pole mul vist iial olnud. Minu jaoks on alati olnud väheamalt soe õhtusöök see, mis peab laual olema ja just selline, et kõik saavad söönuks- olgu siis kasvõi vaja teha kolm erinevat sööki. Nagu mu pikast jutust aru saate, siis toitumine on olnud alates jaanuarist täiesti huupi ja kavast mööda. Inglise hommikusöögi stiilis toitu tegin endale ikka ja kogused ilmselt polnud ka väga valed ja kama jms, nipet-näpset, aga kava jälgimisest või selle lugemisest-vaatamisestki oli asi ikka valgusaasta kaugusel. Vaatasin, et mu fitlapi ostetud kava aeg hakkab vaikselt ümber saama ja ma pole tavaliselt selline käegalööja, seega proovin veel. Esimene suur samm oleks see, et saaks taas lahti magusavajadusest. Olen enam, kui kindel et olen need kaks kuud söönud vähem, kui vaja ja energi on tulnud magusast ehk totaalselt valest kraamist. Ainus pluss kogu selle värgi juures on see, et kuigi ma pole kava jälginud, siis olen nädalas 2-3 korda trenni ikka teinud, vaatamata enesetundele ja haigustele (trenni narkomaan). Kaal on tõusnud põhimõtteliselt algusesse tagasi (100% enda süül), kõik on tulnud kõhtu, aga trennidega seoses on tekkinud väike muskel- no see on küll asi, mida minu silmad näevad esimest korda :D
Ühesõnaga, hetkel tuli mul selline uitmõte, et prooviks homme hommikul alustada uuesti kavaga. Lähen ja muudan kohe oma kaalu seal graafiku peal ka koledamaks tagasi ja loodan, et kui olen siin enda läbikukkumisest kõval häälel kajastanud, siis on motti rohkem, et rajal püsida.
Sellegipoolest- äkki keegi oskab mõnda loitsu, mis teeks kõik pereliikmed kõigesööjaks? Kõige hullem on mees, kes ju põhikomponente ei söö :( Lastele suudan kompunnida ja "sorteerida" toidust välja igaühele sobiva.

---
Ja mul on veel üks kiiks- kui ma olen haige, siis ma mul on mega hea söögiisu, aga tahaks, et see mulle taldrikul ette toodaks :D Ma pole kunagi aru saanud sellest, et haigena ei ole isu. Mis värk sellega on?
Võibolla põen valesi haigusi? Mingit okse-või kõhutõve ma ei mäleta, et ma oleks viimased 10 aastat põdenud, kuigi lapsed toovad seda koju sageli. Täna on meil oksekunniks tütreke, kelle klassis on pooled rajalt maas, oksendamisega.

Ilmataadilt paluks külmakraade või siis juba päris kevadet- mõlemad sobivad!

Nüüd kaalugraafikut pea peale keerama ning kiikan toitumiskavasse ka :D

Kes pika hala läbi lugesid, need võivad endale pai teha.

Edaspidi loodetavasti juba positiivsemal noodil :)