Olen nii kaua kui ma ennast üldse mäletan olnud hädas paistetama kippuvate jalgadega. Täiesti tavaline lugu, et hommikul jalga pandud pika säärega saabastel enam õhtul lukk kinni ei lähe - Mis mõttes ei lähe? - lukk liktsalt hüppeliigese juurest enam edasi ei tule, sest säär on lihtsalt nii paistes ja ei mahu saapasäärde. :O

Mis siin salata ka apelsiinikoore nahk hakkab ennast üha rohkem näha andma - istuv töö, vähene liikumine, puudulik treeningkoormus , vähene vee tarbimine jne.

Mõned aastad tagasi - olgem täpsed isegi vist oma 10 - sai käidud kuurina lümfimassazis ja sellest oli abi jalgade turse osas. Aga selline massazitamine on nii aja kui raha kulukas- Ja-ja tean, et tervise ja ilu nimel ei tohiks olla miski liiga ei aja kui raha kulukas - aga tulgem nüüd reaalsusesse on ikka küll.

Ühel õhtul väikest inimest magama pannes sirvisin nii ajaviiteks Pinterest´i postitusi ja silma jäid postitused kuivharjamise teemal ja ma otsustasin asja veidi lähemalt uurida.

Tuleb välja, et kuivharjamine on täpselt see nagu ta kõlab- võtad naturaalse karvaga harja ja hakkad nahka hõõruma. Selle toimingu käigus eemaldatakse surnud naharakud ja ergutatakse nii vere- kui lümfiringet. Harjamise surve tugevust saab valida vastavalt oma soovile ja naha tundlikusele, kuid siiski peab jälgima, et surve ei oleks liiga tugev. Liiga tugeva surve korral on harjamisest nahale kahju mitte kasu. Harjamisel ei kasutata vett ega muid tooteid. Ning oluline on, et harjamisliigutused tehakse alati südame suunas(nt mööda säärt harjates on liigutused hüppeliigese juurest suunaga põlve juurde) - sama loogika aluse tehakse ka lümfimassazi. Küll aga ei tasuks kuivharjamist oma ilurituaalide nimekirja võtta neil, kellel on väga tundlik nahk, esineb kuperoosat, psoriaasi või ekseemi.

Minu igahommikuse rutiini osaks on kuivharjamine juba natuke üle kahe nädala. Pean tõdema, et kahe nädalaga pole mu tselluliidi ilmutus kuhugile kadunud ja on täpselt seal ja just nii nähtaval kui kaks nädalat tagasi enne harjamisega alustamist. Aga minu jalgade paistetuse teema on vist leidnud leevenduse, saan siinkohal rõõmuga öelda, et minu jalad on õhtul välise vaatluse põhjal otsustades täpselt sama peenikesed ja tursumata kui hommikul puhanuna. See on juba võit omaette! Seega ma ei kavatsegi seda lõpetada ja ehk ühel päeval ma ka üllatusega avastan, et minu reied, puusad ja tagument on sama sileda nahaga nagu Vouge kaanel oleva modelli fotoshopiga töödeldud säärejooks ;) Unistama ju peab ja kui juba ... siis ikka suurelt. Ainuke väike muudatus, mis ma pean tegema on hankida omale uus hari - nimet hetkel ma kasutan kunagi ammu The Body Shopist ostetud plastik mummudega harja ja ma sooviks selle naturaalse karvaga harja vastu vahetada.

 

Seniks aga kannatlikkust ja kindlat meelt!