Esmaspäeva hommikul oli kaal 72.8. Reede hommikul, peale nelja ilusasti kavas oldud päeva, millest kolm olid ka trennipäevad, on mu kaal 72.6!  Ainult kakssada grammi nelja päevaga kogu selle pingutuse peale! Ja mõõdud ka on kõik samad. Olen pettunud :( 

Aga oli mis ta oli, ma usun, et ma siiski tegin kõik õigesti. Püsisin ju vähemalt kavas. Võib-olla ootan endalt lihtsalt liiga kiireid muudatusi.

Üritan pigem mõelda neile positiivsetele asjadele, mis Fitlapiga seoses sel nädalal avastasin. Näiteks et:

- mu tselluliit hakkaks nagu vähenema ja nahk on kuidagi siledam ja siidisem. Äkki on see tingitud suhkru ja nisu puudumisest menüüs või hoopis sellest, et söön rohkem kasulikku vabavara? Igatahes mingi seos toitumisega paistab olevat.

- ma pole koju sel nädalal mingeid suhkruga magustoite ostnud ja lapsed on magustoiduks söönud pähkleid ja puuvilju. Tänu sellele olen vaadanud, et nad söövad palju suurema isuga oma soolase toidu ära. Eriti see kõige pisem, kes oma menüü osas muidu ülikonservatiivne on. Samuti juurutan neil uute toiduainete söömise harjumust. Kui varem tegin nii, et ei pannud toidu sisse asju, mida nad ei söö, siis nüüd olen neid vaikselt lisama hakanud ja alati nad ei viitsi või ei taipa seda välja nokkida :) Nii et juba kasvõi ainult laste mitmekesisema toitumise nimel olen valmis fitlapi kava edasi järgima.

- mu kontrollimatud emotsiooniampsud hakkavad kuidagi paremini kontrollile alluma. Esiteks ma ei tunne enam nii suurt vajadust midagi söögikordade vahele näksida. Isegi üksi kodus tööd tehes, mis on mu kõige haavatavam olek. 

Ühesõnaga - masendustunde asemel olen hoopis tänulik ja rõõmus nende muutuste üle, mida silmaga näen. Lohutan ennast mõttega, mida mul üks tuttav kunagi ütles -  kaal on mõnikord nagu kumm, tuleb tükk aega venitada enne kui järgi annab. Eks ma siis venitan seda kummi siin edasi. Alla anda oleks kah ju hale.  Kuigi tegelikult tunnen ennast nagu mingi aeglaselt areneva  krimiseriaali vaataja, kus ootad politseinikult mõrva lahendamist aga tema selle asemel jampsib mingite isiklike probleemide küüsis ja võitleb emotsioonidega.  Aga vaatame ikka ühe osa veel, äkki siis hakkab midagi juhtuma. Ja eks natuke põnev on ikkagi ka ju.