Kuna siin on lahkelt antud luba kirjutada peale toitumise ka ükskõik millest, siis ma mõtlesin, et hakkan vahepeal postitama oma mõtisklusi ka hoopis teistel teemadel. Ma mõtlen päris tihti elu ja selle olemuse üle. Ja siis vahepeal jälle proovin sellele mitte mõelda, sest tundub, et lihtsam on elada, kui liiga palju ei mõtle. Leidsin aga oma arvutist ühe teksti, mis olin kirjutanud pärast seda, kui olin ära vaadanud esimese osa sarjast "Üheotsapilet" ja otsustasin, et avaldan selle ka siin. :) 

Vaatasin ära just Üheotsapileti esimese osa ja neid kõiki mõtteid, mis hetkel mu peas on, ei oskagi kuidagi sõnadesse panna. Olen viimasel ajal nii palju mõelnud sellele, et mida ma üldse oma elult tahan? Ja kuidas teha vahet õigel ja valel? Mis on päriselt oluline ja mis tegelikult tähtsusetu? Kui palju jätavad inimesed välja ütlemata seda, mis oma peas tegelikult mõtlevad? Kuni ühel hetkel neil lihtsalt pole võimalik neid asju enam öelda..

Ma mõtlen pidevalt hirmuga, et kui habras on elu.. ja mitte kunagi ei ole garantiid, et hetke pärast on kõik veel endiselt hästi. Enamasti üritan sellised mõtted oma peast ära ajada, sest nendesse süvenedes võiksin ennast haigeks muretseda.

Kuna me ei tea kindlalt, et pärast seda elu siin tuleb midagi veel, siis mõtlen ikka, et pean elama nii, et oleksin õnnelik. Tahan, et mul oleksid lähedased suhted oma perega, sest nad on mulle kõige olulisemad. Tahan teha tööd, mis oleks mulle meelepärane. Tahan leida piisavalt aega, et tegeleda oma hobidega. Tahan, et mul oleks mõnus ja hubane kodu, kuhu pärast tööd minna ning kus valitseks rahu. Tahan, et keegi mu lähedastest ei peaks millestki puudust tundma... ja tegelikult tahaksin üldse, et mitte keegi ei peaks puuduse käes kannatama.

Mul ei ole hetkel kohe kindlasti kõike, mida pean oluliseks. Ja ma pole jõudnud sinna, kuhu tahan jõuda. Kui nüüd aus olla, siis ei ole ma veel eneses selles osas selguselegi jõudnud. Aga mul on olemas see kõige kõige olulisem – mu armas perekond! Ja seda ei asenda miski. Ehk tuleb ka kõik muu, kui varuda kannatlikkust ja osata teha õigeid otsuseid. … või siis mõned valed otsused ja siis lõpuks ka õige. Noh nii nagu see elu käib.