Minu teekond ilusa ja tervema minuni on aastate vältel alanud umbes miljon korda. Aga seekord ma tahan seda päriselt! Mis siis seekord teisiti on? Ma arvan, et ma olen suureks kasvanud ja hakanud mõtlema asjadele, millele ma varem ei ole osanud mõelda. Need "asjad" on reaalsed inimesed, sündmused ja päris konkreetsed põhjused, mis motiveerivad mind edasi pingutama. Samas on minu alateadvuses see moto, et hulluks ka ei tasu minna, st. ma ei lasku äärmustesse, et riskida oma tervisega. Kuigi, mis siin salata- ülekaaluline olla ja halbasid harjumusi harrastades riski(sin)me igapäev oma eludega. Okei, tulen nüüd süngematest teemadest välja ja mõtlen pigem sellele, mis mind ees ootab! Kindlasti saab see olema veelgi ilusam, tervislikum, energilisem ja parem mina! 

Fitlapiga läheb mul täna neljas päev. Algkaaluks oli 96kg, tänaseks on see 94,1kg. -1,9kg- vot see on tugev motivaator! Kuna ma olen täiesti hull magusasõber, siis ma esialgu kartsin, et üsna tihti läheb asi käest ära ja haaran kiirelt magusa järele, kuid pean tõdema, et siiani kava järgi toitudes, pole mul tekkinud hullu magusaisu. Kuna minu peres kasvab kaks last ja elukaaslane, siis ma ei arva, et ma peaks majapidamisest likvideerima kõik toiduained, mida mina normaalsetes kogustes manustada ei oska. Eks rohkem ole ka oma peas kinni ja kohe, kui mõte magusast ligi hiilib, siis lähen uurin menüüd ja mõtlen, kas oleks võimalik päeva jooksul miskit magusat, aga samas tervislikku süüa. Siiani pole probleemi olnud! On kana, kartuli, kala, koogi vms isu- kõike saab! :D 

Eesmärgid? Jah, minu peas on üks number, milleni ma kunagi tahaksin jõuda (seda nii kaalunumbril kui ka vanuses!), aga hetkel ei sea ma endale numbrilisi eesmärke. Vähemalt mitte kaalunumbrile! Pigem üritan tasakaalustatud toitumisega saavutada enesetunde, mis ei pane mind treppidest üles sammudes lõõtsutama või lastega joostes kõhurasvu rõõmust hüppama! Seega minu enese heaolu (nii sisemine, kui välimine) on hetkel prioriteediks!

Mis puutub trenni, siis trenniga sõber pole ma kunagi olnud! Jah, kui oli see järjekordne 542 kord, kui üritasin kaalu alandada, siis käisin iseenda vastutahtmist ja rassisin nii, et veremaitse suus. Veidi hiljem mõistsin, et see pole seda väärt! Ja nüüd mõistan veelgi enam, et sa ei pea rassima veremaitse suus, et kaalu alandada! Alternatiiviks grupitreeningutele ja jõusaalidele eelistan ma liikuda aias ja looduses oma lastega, mis mõjub lisaks kehale hästi ka hingele! Osadele sobivad need trennid ja osadele mitte ja ilmselgelt olen mina see, kellele need ei sobi! Toidu puhul ikka öeldakse, et kui ei maitse, siis pole järelikult õiget saanud! Hoolimata minu katsetustest erinevate treenerite erinevaid treeninguid proovides, ei ole mina siiani seda " õiget " leidnud ja kui aus olla, siis olen ka otsingud lõpetanud. Näen, et õige toitumise juures piisab kaalu alandamiseks ka sellest füüsilisest liikumisest, mida ma igapäevaselt nagunii teen (tööl olles, koduseid toimetusi tehes jne.).

Just selline ongi minu (loodetavasti) tõeline viimane algus võitlemaks üleliigse kehakaaluga. Ma isegi ei nimetaks seda võitluseks, sest õigesti toitudes läheb ta ju ise ära! ;)

Päikest!