Tänane vihmane ja pilves ilm pani mind sorteerima vanu pilt. Jõudsin sellesse aega kui alles avastasi endale fitlapi kui ka selle edu tee mille maha käinud olin...Jh just olin sest olen märkamatult kümne kuuga selle hävitada. :( Eelmise aasta pilte vaadates tuleb ikka nutt kurku küll sest müstika kuidas ma sain olla endaga endiselt vaenu jalul? Nagu vanemad olijad teavad et alustasin 87.9 kiloga oma teekonda ning eelmine aasta tervitasin kaalul nr 69.9 kilo. Paraku mitte enda armastamine tõi kaasa hoopis tagurpidi käigu halvema suunas. Tulid tagasi vanad harjumused. Menüüsse lisandusid uuesti maiustused ja õhtused näksimised... Enselegi ootamatult näen kaalul jälle numbrit 85... :/ Kui siin mingi aeg kaal näitas juba 79 kilo siis vandusin et ei lase enam 8 ette aga paraku läks kõik teisiti. Ma olen jälle punktis kus ma ei saagi aru kas olen rahul endaga või ei? Pigem ma leian et pole rahul selle kaalu numbriga. Aga ma pole siiani leidnud seda õiget rütmi ega hingamist et vot nüüd teen taas selle ära! Ma isegi ei tea miks sest kava pole raske jälgida. Enam ei saa igasugu vabandusi kh otsida. See on pigem enesepettus jaa asja edasi lükkamine. 

Loodan et seda postitust satuvad lugema ka uuemad liikmed kellele tahakski südamele panna- Armastage ennast iga kaotatud kilo eest! Olgu kas või see paar grammi siis tehakse endale pai ja öelge- olen nii ilus! Oled palju saavutanud ning see on juba tee edasi võidu poole. Kui kaal seisab siis ära murdu vaid vaata kuidas cm väheneb ja riided paremini seljas on. Ma arvan et seda on vanadel olijatel hea endale meenutada kui meel nukraks muutub või lained pea peal kokku. :)

Ma tean et kui ma olen juba selle suure teekonna läbinud saan sellega ka uuesti hakkama. Pean saama sest nüüd neid pilte vaadates ma olin väliselt selline nagu ammu olla olen tahtnud. Paraku ma siis ei näinud seda. Õigemini ei osanud seda märgata ega hinnata. Keegi mulle tol aja hetkel ei aidanud seda ka mõista kahjuks kui suure töö olin ära teinud.

Samuti olen veel aru saanud aru milles veel vea tegin. Nimelt ma lõpuks enamus toidukorrad tegin keefirist kas smuutit või kama. Lõpuks tunduski et kõht väga tühi ja energiat pole. Nüüd ma olen üritanud hommiku,lõuna, õhtu tugevad teinud ja vabavaraga pole samuti koonerdanud.

Olen õnnelik kuna juubi lõppeb ja pole selle kuu sees tahvlite viisi shokolaadi söönud. Mul muidu ei möödunud päevagi kus poleks 100g või 200g shokolaadi korraga nahka pistnud. Jh jäätisega olen pattu teinud paraku.

Lõpetuseks eelmise  aasta pilt kuhu uuesti pürgin. :)