Perekond,laps,suhted

Jh alustangi oma postitust sellise sensuaalsele ning kirgliku pildiga! Nimelt sattusin eile lugema blogi ,kus siis inimene kirjutas elust peale sünnitust ning intiimsusest ja suhetest. Kurtis kuidas kardab mehega uuesti olla ja mis peamine isu selle järgi pole üldse. Jh ma saan aru et sünnitusest on kõikidel ikka väga erinevad. Kellel käib see supsti nagu poest toidukraami valimine, kellel jällegist raskelt ning ollakse pärast väga katki. Mõni pääseb vaid mõne ilupistega ,teine vajab totaalselt lappimist. Mõni ei saagi ise last ilmale tuua ja peab keisrilõikega leppima. Taastumine ongi ju erinev oleneb sünnituse raskusest. Pigem pani mind mõtlema et kui ollakse taastutud ning isegi arstil käidud kuidas on võimalik see blokk mis paljudel peale tuleb? Kas siis tõesti ei osata naistearstiga sellisest murest rääkida?  Sellised asjadele kindlasti on ka mingid rohud mõelud või geelid. Minu jaoks võõras teema kuna minu libiido oli raseduse aeg kuni lõpuni välja väga kõrge ning tundsin ennast seksikalt. See 9 kuud oli peegel mu parim sõber   Sünnitus mul läks samuti kergelt ja 3 nädalat oli möödas kui meest tahtsin. Mees isegi oli nõus ootama sellega aga mina ei suutnud. Sellepärast ongi mul nendest meestest kahju kelle naised neid väga pikalt kuival hoiavad või siis seksivad vaid kohustusest  See ju ainult nauding ja kahte inimest ühendav asi ja lapse tulek ei tohiks suretada kirge. Olen isegi lugenud ühe psühholoogi arvamust kus temagi on öelnud et ennekõike tuleb mehe&naise vaheline suhe ja siis laps/lapsed. Kui laps kasvab kodus kus näeb pidevalt vanemate harmoonilist suhet siis on temagi õnnelik. Mees ju vajab ka lõõgastust kui peale pikka ja väsitavat tööd koju tuleb. Ta ei taha leida eest naist kes näeb välja nagu rääbakas. Mehed armastavad alati silmadega ja nii see jääbki. Ega ei peagi teda tikkkontsadest vastu võta ega meigi krohviga aga veidi pingutamist oma välimuse kallal ei tee ju paha isegi kui laps olemas on.

Ma sain emaks  varsti kaks aastat tagasi ja see oli mu elu ilusam päev! Seda tunnet ei saagi sõnadesse panna kui see pisike pambuke su kõhule pannakse. Siis alles mõistad et armastus esimest silmapilgust ongi olemas.Varastas mu südame jäägitult endale.  Tead et sul ongi nüüd keegi kes sind koguaeg vajab kes kõik muu unustab.

Mul siiski ei käinud seda klõpsu et oleksingi vaid ennast lapsel pühendunud ning kõik muu unustanud. Ennekõike olen ma siiski naine ja siis ema! Võibolla on minu mõtlemine vale aga  ma ei unustanud kordagi ennast ega oma kaaslast. Olin isegi see paha emme kes kohe algusest peale hakkas last harjutama enda voodiga harjutama. Te ei kujuta ette ka palju ma kriitikat sellepärast sain! Olin rongaema kes oma lapsele lähedust ei taha pakkuda jne .Aga minule nii meeldib õhtuti mehe kaissu pugeda ja tema lähedust tunda. Tunda tema nahka enda vastas ja kuulata südame tukseid  Ma pole selline tüüpiline jahe eestlane. Olen väga temperamentne, avatud ja kirglik naisterahvas. Vajan tähelepanu, hoolt ,poputamist ikka väga palju mehe poolt. Meil on kallistused, musitamisest, kaisutamised vägagi teema kohased ja seda isegi lapse nähes. Me ei häbene neid asju ning laps saab ka kõige selle osaliseks. Olemegi ta nii ära harjutanud kallistamiste&musitamistega et tahab teisigi lapsi pidevalt kallistada. Muidugi muid  asju me muidugi ikka teeme siis kui laps magab. Päris nii pole et paneme lapse kappi kinni ja siis teeme siin sellist maratoni et vähe pole

Muidugi ega naine ei pea kõigega ise hakkama saama ja olema kokk, koristaja ja õhtuti seksijumalanna. Mees peab ka ikka panustama suhtesse ning naist palju aitama lapsega .Samuti kodutöödes ja panema naist ka naisena tundma.Vahel üllatama lilledega, viima välja. Jh eks seegi on raske kui sul pole tugi rühma seljataga kes saaks tulla ja last vaadata. Kui ühel pole võimalik siis saab kohe teisele helistada ning keegi ikka appi tuleb. Paraku meilgi pole sellist väljas käimis võimalust kuna pole tugi rühma keda saaks appi paluda. Siiski ka koduses miljöös saab romantikat tekitada ja suhtesse värskust tuua. Tahtmist peab lihtsalt olema.  Päris nii ka kõige pole et mees tuleb koju, sööb kõhu täis ja vajub diivanile ning naine peab teda ümmardama kummardama ja kõik ette taha ära tegema. Siis on arusaadav miks naine väsinud ja kurnatuna voodisse langeb ning ei tahagi kuulda voodirõõmudest mitte midagi. 

Kokuvõttes ütleks et lapse/laste saamine ei tohiks vähendada mehe/naise vahelist lähedust ja suhet. Muidugi on seda omavahelist aeg laste kõrvalt raskem leida aga tuleb pingutada mitte kõike unarusse jätta! Hoolige oma kaaslastest rohkem ning hoidke neid sest nemad on põhjused miks meil üldse kodus väiksed inglid ringi jooksevad