Viimasel ajal olen täheldanud seda et peab hakkama isegi toidupoes pakenditel näpuga järge ajama kui palju on süsivesikuid,rasvu,valke tootes! Hallooo kas peab selle asja nii hulluks tõesti ajama? Nii tekib pigem stress,trots ja piin mitte meeldiv toidutegemine.Kui mul ikka pole poes seda leiba ja võtan vähe teise miks peaks sellepärast põdema hakkama ja ajama oh see pole 100 prossa kavas olemine? Ega sa ei söö ju tervet pätsi seda leiba,sepikut ära! Mina olen küll väga minimaalne võileiva tegija nii et ma kindlasti ei hakka toidupoes mingit järge ajama nendel leiva pakenditel.Mul polekski sellist aega seal toidupoes peensusteni minna.Samuti kanfilee või kalkunifilee sinkidest võtan ikka seda mis mulle maitseb ja rahakotile sõbralik on.Samuti kui ma ikka tahan süüa seda mustikaga skyri vahel siis lihtsalt sööngi.Ei pea koguaeg olema see maitsetamata variant.Kui sellepärast mul kaal langeb aglasemalt las siis teeb seda ning enda jaoks olen ma siiski kavas.

Ma jumaldan fitlapi toite.Mu lemmikud on kõik olemas ning olen õppinud vanu häid asju tegema uues kuues.Selle üle ma ei nurisega aga ma siiski teen seda elustiili muutuse pärast mitte lühiajaliselt.Ma tean kui mina ise hakkan üle mõtlema siis löön käega ja hakkan toite hoopis vältima.Seda ma siiski ei taha.

Mina naudin head toitu aga juuksekarva lõhki ajama ei hakka! Võibolla on see vale lähenmine aga tahan elada normaalse inimese elu mitte sellist kus mõtted tiirlved ,keerlevad ümber selle mida ma võin süüa ja appi appi palju seal tootes neid kaloreid,süsivesikuid,rasvu,valke on!

Siililegi selge et magusad asjad välistatud,suhkrupommid samuti ning rämpstoit.