Kuidagi nii uppunud tunne on! Ei oska enam nautida seda kaalulangetamist ning kuidagi rajal olla on nii keeruline. Ei ei asi pole toitudes sest need siin nii maitsvad ja mitmekülgsed. Pigem on asi minus ja seda et ma olen kuidagi eksinud... Olen ennast kaotanud ja uppunud selle virr-varri sees!

Ma üritan hoomata seda asja aga kuidagi ei õnnestu. Ma ei oska ühendada rõõmsameelset naist nende mitme erineva rolli vahel milles ma olema pean. Kõige rohkem paneb mind uppuma mu enda 2a11k pojakene kellel on tõsine kohutava kahe aastase kriis ja see läheb aina hullemaks! Iga asja peale ei taha,jonn ,kriiskamine ning ma enam ei tule sellega kõigega toime!  sad Magama panek on nagu tõsine hullumeelsus. Panen teki peale jaa siis hakkab pihta- ei taha tekki. Lükatakse ära ja veidi aja pärast hakkab undamine -tahan tekki ja nii see ring käib mitu korda. Ma vahel panen teda oma tund aega magama jaa öösiti ärgatakse kh paar korda. Selle 2a11k jooksul olen ma terve öö magada saanud mõned üksikud korrad. Krooniline väsimus kimbutab, zombie tunne on täielik. Lisaks kõigele on tal mingi omamoodi dieedi periood kus süüa ei taheta. Iga asja peale öeldakse -ei taha vms.

Lisaks sellele pean ma suutma toime tulla ka oma uue suhtega. Mees on mul tore, toetab ,abistab. Hoiab mind ja mu poissi aga tunne on vahel et meil seda oma vahelist särtsu napib... Ma nagu ei oska kõige selle kaose seas leida seda meelast naist ning olla romantiline õhtuti. Õhtuks olen ma nagu laip sest poja väsitab tõsiselt. Ma ei saa aru kas mul ainsana sellised mured lapsega? indecision Samas nagu mees ise ka ei ürita õhtuti sellist romantilist õhustiku tekitada. Ma tunnen kuidas ka see uus suhe mind enda alla matab... Kuigi ma armastan teda tunnen et midagi nagu oleks vajaka... Või see siiski minu enda sisemine kriis ja mõtlen üle??? Oh jh tõesti!

Jaa siis selle kaose  seas pean üritama ka kaalu langetada aga tundub et see kuidagi ei taha enam üldse õnnestuda. Suvel olin saavutanud juba 69,9 kilo ja mis tänaseks saanud on? Kaalul vaatab 76.5-77.2 kilo vastu! Lihtsalt ma arvan et mu keha on stressis ning käsi haarab valede asjade järgi. sad

Ma tunnen kuidas ma pole see kes tahaksin olla aga ma ei oska nagu sellest august välja ronida. Kõik mattub mu alla ja oleksin nagu udus . Otsib seda õiget rada aga ei leia seda... Valgus ju peaks kuskil olema aga kus? Võibola uus aasta toob uued tuuled eks paistab! Hetkel üritan kuidagi mitte päris uppuda!

Ilusat jõulu ootust kõigile!