Tere armsad,

Mu eksperiment "3 nädalat patuvaba" kulgeb oodatust paremini. Ma ei saa öelda, et möödunud päevad on olnud totaalselt patuvabad küll, aga seda seletan siis hiljem lähemalt... Jätkan "patuvabalt", veel 14 päeva. Olen poolel teel.

Täitsa tubli! Tegin trenni ka sel nädalal ning märkasin, et ikka peab liigutama rohkem, et ka kaal langeks. Endiselt ei ole ma veel 56 kg ja alla seda (õrnalt puutusin 55 piiri juba), seega banaani-karamelli proteiinipannkoogipulber peab veel ootama. Aga täna olen postiivsemalt meelestatud, kui viimastel nädalavahtustel. Järgmine nädalavahetus tundub 56 kg juba täiesti saavutatav. 

Suur abi oli sellest, et nädala kava ette ära tegin. Suurema poodlemise tegin veel teisipäeval ja proovisin ratsionaalselt oma aega kasutada. Nädala raames tuli ikka muuta mõningaid toidukordi, kuid siiski hea, et niiöelda "kondikava" ees oli. Järgmiseks nädalaks kava ka peaaegu valmis :).

Edasi siis toidujutud :)...

See nädal ei möödunud siiski komistuskivideta. Üks päev sõin 100% kava järgi, teine päev lisasin midagi inspireeritud närimishoos juurde. Kasutasin retsepte: kartulisalat, kana-tatrasalat, keefiri-banaanikohteil, porgandipoisid röstitud pähklitega, chilli con carne, pisaratea pisarakook, banaanipannkoogid riisijahust, pähklivõi-banaani smuuti, soolane puder kodujuustuga.

Esmaspäev: Kavavälist ei puutunud. Nädalavahetusel valmistasin suure koguse kartulisalatit ette (hommik ja lõuna sel päeval). Sõin toidukordade kõrvale suvikõrvitsat. Õhtusöögi ja hilise õhtusöögi sõin koos (kana-tatrasalat ja puuvili pähkli-seemne seguga). Sain süüa toidukorra ja magustoidu samaaegselt. Mmm :)... 

Teisipäev: Möödus plaanipäraselt (kartulisalat ja keefiri-banaani kohteil). Käisin jõusaalis.

Kolmapäev: Läks veidi metsa. Sõin 4 toidukorra asemel 2 korda. Koolis oli väga tähtis ettekanne, mille pärast väga pabistasin. Hommikuks porgandipoisid röstitud maapähklitega. Pähklid maitsesid sel hommikul liigagi hästi ja pidin kapist lisa järele minema, et end rahustada. Otsustasin siis, et hilisõhtusöögi jätan ära, sest neid pähkleid sai omajagu söödud ja "näppasin" need siis selle toidukorra retseptist. Lõunaks ja õhtuks Chlli Con Carne. Ettekanne ei läinud nii hästi, istusin oma laborioffice´i laua taga ja sõin oma lõunat- ma polnud nii ammu ube söönud, see maitses nii hästi. Karp sai ülikiiresti tühjaks. Mõtlesin, et võtan siis paar lusikat ka oma õhtusöögi karbist... Lõppes see nii, et sõin ka selle lõpuni ning sel päeval edasi lürpisin teed... Tegin trenni ka.

Neljapäev: Mulle nii meeldis see päev. Tegin pisarateta pisarakooki selleks päevaks. Too sai nii mahlane ja hea. Pirn... Sõin seda hommikuks ja lõunaks, kõht sai täis. Ma tunnen täiskõhu tunnet reaalselt nii harva, et selle äratundmine valmistas minus siirast rõõmu. Koogi kõrvale närisin kapsast. Porgandipoisid aurutasin ja sõin pähkleid kõrvale ning hiliseks õhtusöögiks kasutasin restsepti apelsin ja keefir, aga blenderdasin nad siiski kokteiliks... Otsisin retsepti, kus saaks banaani rohkem kasutada. Lisasi 15 grammi kohupiima, mis oli järgi jäänud koogiküpsetamsiest ja Steviat. Need väiksed jupid, mis järgi jäävad toidutegemiset tueb ju kuidagi ära kasutada. Valmistasin sõbrannale treenerite poolt heaks kiidetud kodumüslit sünnipäevaks. Siis lakkusin ikka lusika meest puhtaks ja maitsesin röstitud pähkleid ja lõpptulemust (seega siis mitte päris kava järgi päev). Magus päev.

Reede: Seda päeva kartsin nagu tuld. Sõbranna tähistas oma sünnipäeva. Ma ei ole ammu suutnud peolaua taga olla ilma, et see lõppeks kõhuvaluta. Silmad ja neelud kogu aeg ikka käisid vanasti. Kõike ju tahaks. Laual sadakümme erinevat sortimenti asju ja nii edasi... Patuvabade päevade eksperimendi raames teadsin, et see tuleb minu jaoks teepidu. Planeerisin kõik selle päeva toidukorrad valmis, tegin eelmisel päeval valmis, mis sain, et ei tekiks ahvatlust kõrvale kalduda kavast. Banaanipannkooke tegin (ma armastan banaani praegu niiväga; olid ajad, mil ma ei suutnud seda suust sisse ajada- jube ligane ollus oli mu jaoks) hommikuks ja lõunaks. Elan selle nimel, et saaks jälle banaani kuskile sisse panna. Sõin vabavarana kõrvale kapsast ning praetud kõrvitsat porrulauguga. Viimane maitses nii hästi. Kõrvits seisis juba oktoobri algusest mul toas. Ootas Halloweeni. Nüüd pistsin siis noa lõpuks sisse. Kraapisin seemned välja ja panin paberile kuivama. Õhtusöögiks tegin retseptist "porgandipoisid rösttud pähklitega" suppi vabavara kõrvitsa ja sibulaga. Suure poti ikka (4 liitrit), et kurguauguni end täis süüa ja keelduda peotoitudest. Ma ausalt aõin selle kõik ära ka. 

Mul tekkis arusaamatus Heikki tehtud sissekandega kaalustalla programmi jaoks. Nädala sees ilmus postitus SOS snäki kohta (pähklid, kuiatatud puuviljad) ning mina arvasin, et see käib ka FItlapi kohta. Kahjuks mitte. Suure närilisena olin nii õnnelik selle muutuse üle, et hakkasin poest datleid ja viigimarju ja rosinaid ja kuivatatud aprikoose varuma, et purgitäis seda "õnnesegu" omale valmis teha. Pakkisin omale sõbranna sünnipäevale minekuks kotti ühe väikese karbi siis SOS snäkiga. Igaks juhuks, et kui tuleb suur isu närida midagi, siis püsin ikka kavas ja ei lase "seda koogitükki" luust sisse. Lõuna aeg siis tuli ka grupis postitus selle kohta ning sain teada, et "SOS snäkk" pole mulle. Milline kurvastus!!!. Võtsin siis valmispandud karbikese oma kotist ja ma ei tea, kas kurbusest või millest, aga sõin selle siis sisse endast. Paar peotäit maapähkli-datlisegu (6 tk) ja üks kuivatatud viigimari. 

Otsustasin jällegi, et hiline õhtusöök jääb siis ära. Tegin siis "varastuse" retseptide "šokolaadikreem" ja "porgandipoisid röstitud pähklitega" arvelt, et leevendada oma pattu ja süümepiinu. Porgandipoiste retseptist tegin suppi, nagu juba mainisin. Pähkleid siis kõrvale enam ei söönud ja hilise õhtusöögi jätsin ära, sest sain oma datlid kätte. 

Ja siis sünnipäev: sõbranna pistis mulle kohe pokaali shampusega kätte, kui uksest sisse astusin. VÕtsin vastu, lõin kokku ka, aga tilkagi ma sellest ei puutunud. Õnneks ta vist ei märganud, sest temaga lõi veel teisigi külalisi kokku :). Tegelikult ma ei tarbi alkoholi pidudel (väga harva proovimise mõttes) ja noh, muidu ka mitte. Seega ei olnud isegi mitte mingit tõmmet, ega survet see pokaal ära juua. Veidi hiljem küsisin, kas tohin omale teed teha ning ülejäänud peo istusin teetass käes ;). Kõige kurvem oli see hetk, mil kook kapist välja võeti. Kell oli siis õnneks juba nii palju, et ma pidin hakkama koju sättima. Tellisin takso ja sõbranna pakkis mulle koogi kaasa, mille lahkelt taksojuhile öiseks maiustamiseks jätsin. Ta oli seeüle rõõmus.

Uhh, läks hästi. Olen omale loonud ka motivatsiooisüsteemi. Kui suudan sünnipäeva-, peo- ja muudes söökipuudutavates kriitilistes olukordades mittemidagi võõrast süüa, siis ostan omale valgubatooni. Need on minu arvates liiga kallid, et niisama osta. Niiet üks on juba käes. Pean vaid ostma minema. Saabki ära proovida, mis maitsega need on.

PS! Sain oma blenderi ka viimaks kätte. See siis selle eest, et kuu aega Fitlapi kasutamist ja saavutasin oma esimese eesmägi 13. novembriks. Blender ootab sisseõnnistamsist. Ristin ta "Purustaja Bertaks" :D. Järgmisesse nädalasse ei lisanud väga sheike. Seega lasen tal veidi puhata ja ette valmistuda minu raskeks teenimiseks. Lisan pildid uhkustamiseks, kui olen ta karbist välja võtnud ja töökorda seadnud... seega hiljem kunagi. Pean ka ilusamaid pilte tegema hakkama, siis endal parem vaadata...

Hea uudis!!! Järgmine pühapäev on esimene advent :). Ma nii ootan jõule sel aastal :). Peab piparkoogimaitseainet ostma minema :). 

Kõige selle kokkuvõtteks tahan öelda, et isegi kui neid väikeseid kavakõrvalisi närimisi on olnud, siis ma endiselt jätkan "patuvabalt". Eile sõin suures koguses vabavara ja isegi kui kõht oli väga täis lõpuks, siis see tunne oli teine, kui patupäeva küpsistest-kookidest valutav kõht. Ja täna olin ka kaalule astudes rahul. 

Toredat nädalavahetust kõigile!