Loen nö reelpüsimiseks FB toetusgruppi, sest sealt saab nii motivatsiooninõkse kui ka häid retsepte, mis teised asenduste abil välja on mõelnud. On ju sageli nii, et jõllitad seda pikka retseptivalikut ja mitte midagi tarka ei löö pähe. Kuna korteris on mul ainult pliit, siis pean ma enamuse retseptide puhul toorainest praetava või keedetava variandi välja võluma. Maal saan teha jälle enamus asju ahjus, sest nii on mugavam, sest koer vähemalt ei sega. Nimelt on koer õhtul pärast tööd väga tüütu ja küsib kümme korda järjest õue. Kuid tema küsimine käib ikka nii, et oma hiiglasliku käpaga pats! reie pihta. Ikka nii, et sinikas järgi ja väike punav küünemarrastus ka ikka. Eriti siis, kui sa tast välja ei tee ja oma kokkamistoimetusi näilise rahuga edasi kavatsed teha. Seega, et koeraga jagelema pliidi ees ei peaks, siis enamus roogi läheb ahju, samal ajal saab Fedjaga väljas joosta.  Nii ma siis menüüd koostades pean järge pidama, kas pliidil või ahjus tehtav roog - ikka sõltuvalt asukohast. Enamuse toitude puhul läheb retsept muutmisele - ikka sõltuvalt sellest, mis isutab või mis kodus kapis parajasti on. Aga on ka päevi ja toidukordi, kus retsept läheb 100% originaalis käiku. Näiteks täna oli mul nostalgiahommik, mil keetsin leivasuppi - ilma ühegi muudatuseta. Kuna nostalgia oli ääretult suur, siis tegin kaks portsu, üks siis õhtuks. Tegelikult on nii, et päev on meeletult kiire ja ma loodan õhtuse nõustamise ja koosoleku vahel viieks minutiks koju hüpata ja leivasupi ära manustada, sest tundub, et koosolekuga läheb päris hilise õhtuni välja. Nüüd ongi mitu tempokat päeva jutti, mil hilisõhtul on alles võimalus järgmiseks lõunaks söök kaasa kokata. Olengi paar kuud karbiga toitu tööle kaasa vedanud, kuid reeglina on see topeltports õhtusöögist. Nüüd aga tuleb paar päeva nuputada, kuidas ja mida teha, et järgmiseks päevaks kokates päris järgmise päeva esimestesse minutitesse oma kokkamisega ei jääks. 

Eks ma õpin ka igal päeval midagi uut juurde, hoolimata sellest, et ise juba vana fitlapitaja. Tegin endale asenduste põhitõed selgeks, et kui näiteks toidupoes selgub, et soovitud hakkliha ei ole, et siis vale rasvaprotsendiga toodet asenduseks ei osataks. Umbkaudsed suurusjärgud olen ka meelde jätnud, et näiteks kohupiima kohupiimakreemiga asendades gramme puudu ei jääks. Loomulikult võiks ju telefoni välja otsida ja siis asendusi fitlapist otsida, kuid ei taha ju telefoni nagu lutti kasutada. Ei saa ju olla telefonist ja internetist pidevas sõltuvuses. Natuke sõltiumatust kulub meile kõigile ära, eksole!