Jaanuari algusest tänaseni on seda teed käidud, ei hakka hetkel kogu saagat ette jutustama. Aga enam ei pidanud vastu ja nüüdseks on tekkinud tahtmine halada.

Teen väga lühidalt, kuna kell palju ja hing odavast šampusest segane.

Punkt 1. See tatra-oa-brokoli vegan asi ei maitsenud. No subjektiivne, tean. Mega kogused, ja tunni aja pärast on kõht jälle tühi. Ei anna eriti kaloreid, selge ju. Peale 4-ndat toidukorda hakkan selle toidu voorustest aru saama, kusjuures. :) (Vt eelmist lauset!)

Punkt 2. Kogu see toitumine+treening-värk on üks igavene piin ja igikestev enesepiitsutamine. Kuhu jäävad hedonism ja naudingud? :P Tulemusi saad nautida ainult ja täpselt senikaua, kui sa trenni teed (higipull otsaees) ja toitud _täpselt_ õigesti. Ja - okei-okei - seda on siis tõesti meeldiv vaadata, mis peeglist paistab....

Punkt 3. Huvitav on kogu selle ettevõetud inimkatse juures see toiduga mängimine, mis on ühtaegu tülikas (ettevõtmine ju - tuled töölt, väsinud, ja siis hakka veel kokkama), aga ka huvitav - pole enne teinud.

Punkt 4. Mitte mingil juhul ei ole nii, et "nii hakkabki nüüd olema". Nagu ülalt näha - väike šnapstükk jääb mind aeg-ajalt saatma ikkagi. Ja ajuti näppan ma mehe taldrikult ikkagi mõne ampsu retroburksi, rasvas praetud kotlette, pelmeene hapukoorega jmt. :)

Punkt 5. Mehe taldrikule viidates - tuleb siiski kulukam osta endale ja mehele eraldi toitu. Õnneks/kahjuks mees _üldiselt_ "jänesetoitu" ei söö. P.S. Esineb erandeid! Keefiri, kodujuustu, tomati(!) ja kurgi reservid tuleb alati enne kojunaasmist üle küsida.

Punkt 4. Valgete ubade pasteet oli väga meeldiv üllatus! NB! Küüslauk andis sellele oma tuntava panuse!

Punkt 5. Minu ihutreener ja toitumisnõustaja on rääkinud, kuidas ta on võimeline pakitäie Kalevi komme korraga ära sööma, kui ta libastub (mida muidugi juhtub harjuharva!). Olen avastanud, et ka minus hakkab pead tõstma selline paanikahoo sarnane magusasööst - et vaatad poes klaasi taga neid šokolaadiglasuuriga pontšikuid ja tunned, kuidas katus sõitma hakkab...! Hirmutav väljavaade, kuigi seni olen need, mille nimetust enam ei korda, ostmata jätta suutnud. Veel...

Siiski - täna nt kalkuleerisin täitsa külmalt, mis on suurem kaloripauk, kas need sõõrikud või pudel odavat Sovetskojet. Tulemus on teada. ;)

Kuhu edasi? Vaatab, võtame päev korraga. 

The road goes ever ever on!

*** 

Nojah - loo moraal ikkagi ka. Kui KÕIK asjaolud kokku võtta, siis tuleb ikkagi tunnistada - süsteem töötab! Ja seda on silmaga näha. Ja kehaga tunda.

Kuniks elu!