No ei saa kohe kudiagi puhtalt reele tagasi...Eilne päev mis algas suure hurraaaga ei läinud jälle plaanitult. Põhjus ikka lihtne- planeerimatus! 

Räägin veits, kuidas liitudes ilusti kavas püsisin... või noh enne seda kui eelmisest neljapäevast asi allamäge veerema hakkas. Sinnani olin kava järgi toiminud nii, et ca. 8 hommikul söön kodus hommikust (tavaliselt puder banaani ja piimaga või inglise hommikusöök)

ning tööl on kaasas lõuna (eelistanud olen asju mida ei pea soojendama nagu nt. kartulisalat ja veiseburks, mis ka külmalt hea on), mille söön ära 12-13 ajal, olenevalt siis sellest kuidas tunne on. Peale tööd mõtlen mida õhtuks ja hilisõhtuks tahan, käin poes ja siis teen süüa. Kuna kõht on selleks ajaks päris tühi eelistan tihti näiteks tortilla pitsat mis väga väga kiirelt valmib ja no kindel lemmik on ka retseptist õun ja juust tuletatud arbuus fetaga. See on samuti üli lihtne asi mida kiirelt süüa ja arbuusi saan selle retseptiga ligi pool kilo süüa!!

Hilisõhtu on mul mõned korrad söömata jäänud aga üks lemmikuid on näiteks kiluvõileib. 

Nüüd kus kool on läbi on rohkem aega ka süüa teha- siiani valmistab enamus mu lõunatest mulle mu imeline abikaasa, kes on vabalt nõus ka kella 3ni öösel üleval olema, et mul järgmine päev lõuna kaasas oleks- mina olen selleks selgelt liiga und armastav, et une arvelt mõelda järgmise päeva söögile. Ilmselt on ka tema sellepärast väga heas vormis ja mina väike pall. Loodan, et nüüd, kui ees ootab suvepuhkus ja rohkem vabaaega jõuan teha ka nö. korralikumaid retsepte- suppe, praade ja kooke tahaks ka proovida.

Aga kus see eilne siis vett vedama läks. Tööl läks tööpäev veidi kärisema ja kuna õhtul ootas ees teatrisse minek ei jõudnud ma kuidagi kava järgi midagi valmistada, vahetasin peale tööd vaid kiiruga särgi ning jooksin, et mitte hilineda. Ja näljaga kaasnes muidugi- PATT. Poleks tahtnud ega suutnud kuidagi peale kell 13 söödud lõunat alles kella 23 ajal süüa. Kõht nõudis juba töölt kella 16 ajal lahkudes kõvasti süüa.

Nii, et jällle patt seljataga ja katse 110 uuesti korralik olla. Täna on see jälle veits keeruline, sest eile poodi ei jõudnud ehk ei õnnestunud 2 toidukorda kaasa teha- kaasas on ainult kanawrap lõunaks, mille varsti kohe ära söön (kell on 12), kuid koju jõuan optimistlikult mõeldes ehk 19-20 ajal. Täna aga proovin ka kiirustades mitte murduda. Ehk proovin leida võimaluse, et kava järgne toit kuidagi minuni jõuaks! 

Mis mulle aga meeldib on see, et ma ei tunne sellest saasta söömisest enam mingit mõnu. Kuigi vahel tuleb ikka millegi kindla isu siis no varem oli neid hulga rohkem ja ma ei tahtnud väga mõelda hilisematele tagajärgedele. Näiteks magan ma kohe hulga halvemini kui kehvalt söön, siis olen järgmine päev ka väsinud ja loid.

Ühtlasi ei kaota ma saasta süües enam mõistust, vaid teadvustan väga, et see on halb. Varasemalt kippus esimese burksi ampsuga kogu mõistus kaduma ja sattusin nagu tsüklisse- mingi toitumiskava mu mõttesse mahtunud poleks. Praeguseks aga ma tõesti eelistan iga kell arbuusi burksile ning ka eilne patt oli mulle tõesti juba väga vastumeelne ja proovisin väga alternatiivi leda- lihtsalt ei õnnestunud. Aga eilsest ja tänasest kehvast enesetundest õppisin-seega oskan täna olla targem ning nuputan juba praegu kuidas leida viis, et siiski päev patuvabalt mööda saata ja kava järgne endani toimetada!